[vant]

Kahepütiseid mootoreid on ennegi nähtud ja karta on et neid näeb tulevikus ka. Selle mootori eripäraks oli NSVL kergelt joogise konstruktori nali, teisiti seda nimetada ei oska. Nimelt liikusid mõlemad kolvid koos, st mõlemad korraga ÜSSis! Selleks, et tudengist juhil hambaplommid ja penskarist sohvril proteesid ikka suhu jääks oli installeeritud mõlemale poole vänta kaks balansiiri. Kui mälu ei peta siis jooksid balansiirid 306 laagritel. Seega korralikud kamakad. Isend, millega minul pistmist oli kannatas tänu omalikule õlipuuduse käes ja jooksis korralikult kokku. Nii õnnetult, et ka kolbe ei kannatanud taaskasutada. Kuna tegu oli 08 tükkidega ei olnud varuosadega probleemi. Probleemid algasid käivitades. Kui mootor käis tühikäigul läksid auto kontuurid uduseks. Vibra oli muljetavaldav. Esimese hooga langes kahtlus muidugi balansiiridele, et need vales märgis. Ei, kõik märgid paigas. Lahti võttes sai omad märgid lisaks löödud, igaks juhuks. Hooratas ka õigesti paigas.
Üldiselt pika uurimise peale selgus tegelikult täiesti loogiline lahendus. Kuna kolvid liikusid koos siis väikseimgi kaalumuutus tekitas vibra...

Et siis justkui Harley mootor, ainult rida Tollel käivad ka paugud enam- vähem ühel ajal.
Mingist hirmammusest TM- i vms. artiklist mäletan, et veel oli sarnane lahendus kasutusel Honda 500- l MM-i tsiklil, aga ka sellelgi ei käinud paugud päris täpselt ühel ajal. Seal kasutati sellist lahendust haardumise pärast.
Vene värki taheti sageli unifitseerida, et rahvamajandus säästlikult õitseda saaks, aga välja kukkus tõepoolest, nagu alati
Senikaua, kui vankal oli kuskilt maha kopeeritud lahendus, töötas asi veel enam- vähem. Kui nõukogude kulibinid sellest oma aretuse tegid, oli tulemuseks enamasti midagi sellist, nagu eelpool kirjeldatud.
Aga värdjalikke lahendusi on unifitseerimispüüdlustes tulnud ka maailma "mõistlikumalt" poolelt. Näitena meenub üks paadimootor, kus kolmesilindrilise väntvõlli kasutati kahesilindrilises ja ühe kolvi asemel pandi tühjalt jooksma vastukaal.