[zazik]

Kahepütiseid mootoreid on ennegi nähtud ja karta on et neid näeb tulevikus ka. Selle mootori eripäraks oli NSVL kergelt joogise konstruktori nali, teisiti seda nimetada ei oska. Nimelt liikusid mõlemad kolvid koos, st mõlemad korraga ÜSSis! Selleks, et tudengist juhil hambaplommid ja penskarist sohvril proteesid ikka suhu jääks oli installeeritud mõlemale poole vänta kaks balansiiri. Kui mälu ei peta siis jooksid balansiirid 306 laagritel. Seega korralikud kamakad. Isend, millega minul pistmist oli kannatas tänu omalikule õlipuuduse käes ja jooksis korralikult kokku. Nii õnnetult, et ka kolbe ei kannatanud taaskasutada. Kuna tegu oli 08 tükkidega ei olnud varuosadega probleemi. Probleemid algasid käivitades. Kui mootor käis tühikäigul läksid auto kontuurid uduseks. Vibra oli muljetavaldav. Esimese hooga langes kahtlus muidugi balansiiridele, et need vales märgis. Ei, kõik märgid paigas. Lahti võttes sai omad märgid lisaks löödud, igaks juhuks. Hooratas ka õigesti paigas.
Üldiselt pika uurimise peale selgus tegelikult täiesti loogiline lahendus. Kuna kolvid liikusid koos siis väikseimgi kaalumuutus tekitas vibra...

Et siis justkui Harley mootor, ainult rida Tollel käivad ka paugud enam- vähem ühel ajal.
Mingist hirmammusest TM- i vms. artiklist mäletan, et veel oli sarnane lahendus kasutusel Honda 500- l MM-i tsiklil, aga ka sellelgi ei käinud paugud päris täpselt ühel ajal. Seal kasutati sellist lahendust haardumise pärast.

Ma küll veits kahtlen, kas "paugud" just ühel ajal käisid. Taktivahe oli vast ikka sees, s.t. kui ühes pütis töötakt, siis teises sisselase.
Äkki oli see ka põhjuseks, miks selline lahendus välja töötati, sellisel puhul on ju töötaktide omavahelised ajad võrdsed, s.t igal pöördel on ühes pütis tuli sees. Kui kolvid oleks 180 kraadi erinevusega, siis teeks mootor pmtst iga teise pöörde tühjalt.