[viplala]

Kes vähegi psühholoogiat kunagi koolis õppinud on see teab, et loomadel puudub eneseteadvus (mitte kõigil!) ja arutlev mõtlemine. Nad juhinduvad kaasasündinud (geneetiliselt sissekodeeritud) ja elu jooksul omandatud instinktidest (õppimine). Googel´t kasutades leiab rohkelt sellealast materjali.

Ma õppisin koolis igasugu asju. Aga selgeks on mulle saanud, et mõningad asjad ei pruugi olla nii, nagu sulle õpetatakse.
Näiteks ajalugu või ühiskonnaõpetus, või kirjandus või geograafia või muud sellised ained.

Kohe kindlasti kuulub selle grupi hulka ka psühholoogia. See teadus baseerub siiski suuresti arvamustel, mitte faktidel. Ja kohe kindlasti ei saa seda võtta puhta kullana ega ainuõige punase joonena.
Seega ma pean kahjuks olema niikaua äraootaval seisukohal, kuniks sa tood mulle ümberlükkamatud faktid, et loomadel puudub arutlev mõtlemine.
Seda ei saa lihtsalt väita ainult õppekava ega ka google alusel. Googlest leiab nii mõndagi huvitavat. Näiteks varestest kes suudavad tööriistu kasutada ja isegi neid valmistada. Kas varestele on antud kaasa instinktid midagi uut valmistada, või peavad nad mõtlema, et midagi sellist valmis meisterdada.
Kus siis jookseb see piir arutleva mõtlemise ja instinktide vahel? Kas seal, kus on märge raamatusse toksitud või seal, kus tegelik loodus omi samme seab?

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kunniv...d=23566059