[Mossemees]

Neid koeralugusid, nagu ma juba märkisin, mul jätkub.
Üks lugu siis selline.
Augustiöine rahu on laskunud maale. Väljas on pime, ent siiski veel küllalt soe. Perimeetri ümber põlevad lambid. Kõik on vaikne ja rahulik, mina istun oma laua taga, koerad tukuvad väljas. Lahendan ristsõna, kuulan raadiot. Ja siis korraga panevad koerad hirmsa haukumisega territooriumi kõige kaugema ja pimedama nurga poole jooksu. See polnud niisama haukumine, oli ikka üpris agressiivne lõugamine. Ega siis midagi, haarasin püssi ja jooksin koertele järgi. Aianurga ja minu vahele jäi väike tellistest laohoone. Selle taga tegid koerad hirmsat põrgulärmi ja juba eemal oli kuulda ka mingi "öäääh!". No selge. Kutsad järelikult mingi üle aia roninud tegelinski kätte saanud ja nüüd rapivad teda. Liginesin hoonele, hoidsin kätt püssilukul, et õigel hetkel padrun efektse metalse kõlksuga rauda tõmmata ja "ruuki verh!" käratada. Piilun siis nurga tagant, koerad hauguvad nagu pöörased, ent keda pole, on vargareo. Hoopis aia tagant kostab uuesti: "bööh!". Kuigi pimedas polnud näha, sain kohe aru, et see oli hoopis sokk, kes seal teisel pool aeda põõsa taga seda hirmsat häält tegi.