29-12-2013, 23:00 PM
Kahtlemata on täismehaaniline veolahendus läbivuselt peajagu üle misiganes hüdroveost.
Pole kohanud veel piisavalt suuri mootoreid, mis jõuaks rattaid ringi vedada poole koormaga kärul.
Kuhugi hooga minna ei saa, kuna rullid pidurdavad ja kiirused lähevad nõnda madala käiguga kokku et hoost pole midagi rääkida.
Niisama kui kuskil läheb vedu raskeks ja mootori pööre langeb siis läheb ka hüdraulikal surve maha ja traktor lihtsalt kraabib kohapeal 1500 pöördega end sisse.
Siis suht tihti tahavad vahetust need puksid ja teljed, kus mootorite kinnitus on sest veab mootorid risti ja pole õiget vedu.
On muidugi ka teatud eeliseid, nagu teel sõites hästi kerge vedada ja kardaane pole vaja korras hoida.
Väikeste ja hea pinnasega lankidel on aga väga hea töötada ja kuna ise sellise peal siis ei võtagi teha mägesid ja soid.
Mehaanilise puudused oleks lagunemine nii jõuvõtu kui ka sildade kinnituse ja kardaanide osas.
Kindlasti peab sel juhul esimene kardaanliigend jõuvõtuvõlli otsas olema püsikiirusega kas kuulide või topeltristiga, kuna muidu hakkab üle 30 kraadi keeratuna vastikult jõnksutama ja lõhub ka jõuvõttu ja kardaaniristi.
Siis kui keeramise peal hakkab traktori tagaotsa lükkama on ainus võimalus välja võtta, kuid ei tule ju kui ülekanne pinges ja peab tagurdama pool meetrit.
Ühesõnaga on mõlemad paras jama ja mulle meeldis rootslaste hübriidsüsteem kõige rohkem.
Seal rullidega sild rataste vahel mehaanilise kardaanveoga ja sillas õhuga lukk sees.
Kurvis ja läbi kraavide käies andis just parajalt järgi, et mitte traktorit lükata ja pehme peal pannes luku sisse sai kõik 4 ratast ringi.
Maanteel aga rattad laiali ja veeres väga hästi.
Siiski rõhutaks, et mõlemad on hädalahendused töötamaks üles väikseid lanke talutaval maastikul kuni 300tm.
Sealt edasi tuleb päristehnika, mis liigub roomikutega seal kus ka mehaaniline käru hätta jääb, korjab ka 30 kraadisel kallakul koorma peale ja manööverdab lihtsalt nupuliigutuse peale kitsastes ja ebamugavates kohtades üle selliste kändude, kuhu Zili sildadega käruga asja pole või on töö piinamine.
Pole kohanud veel piisavalt suuri mootoreid, mis jõuaks rattaid ringi vedada poole koormaga kärul.
Kuhugi hooga minna ei saa, kuna rullid pidurdavad ja kiirused lähevad nõnda madala käiguga kokku et hoost pole midagi rääkida.
Niisama kui kuskil läheb vedu raskeks ja mootori pööre langeb siis läheb ka hüdraulikal surve maha ja traktor lihtsalt kraabib kohapeal 1500 pöördega end sisse.
Siis suht tihti tahavad vahetust need puksid ja teljed, kus mootorite kinnitus on sest veab mootorid risti ja pole õiget vedu.
On muidugi ka teatud eeliseid, nagu teel sõites hästi kerge vedada ja kardaane pole vaja korras hoida.
Väikeste ja hea pinnasega lankidel on aga väga hea töötada ja kuna ise sellise peal siis ei võtagi teha mägesid ja soid.
Mehaanilise puudused oleks lagunemine nii jõuvõtu kui ka sildade kinnituse ja kardaanide osas.
Kindlasti peab sel juhul esimene kardaanliigend jõuvõtuvõlli otsas olema püsikiirusega kas kuulide või topeltristiga, kuna muidu hakkab üle 30 kraadi keeratuna vastikult jõnksutama ja lõhub ka jõuvõttu ja kardaaniristi.
Siis kui keeramise peal hakkab traktori tagaotsa lükkama on ainus võimalus välja võtta, kuid ei tule ju kui ülekanne pinges ja peab tagurdama pool meetrit.
Ühesõnaga on mõlemad paras jama ja mulle meeldis rootslaste hübriidsüsteem kõige rohkem.
Seal rullidega sild rataste vahel mehaanilise kardaanveoga ja sillas õhuga lukk sees.
Kurvis ja läbi kraavide käies andis just parajalt järgi, et mitte traktorit lükata ja pehme peal pannes luku sisse sai kõik 4 ratast ringi.
Maanteel aga rattad laiali ja veeres väga hästi.
Siiski rõhutaks, et mõlemad on hädalahendused töötamaks üles väikseid lanke talutaval maastikul kuni 300tm.
Sealt edasi tuleb päristehnika, mis liigub roomikutega seal kus ka mehaaniline käru hätta jääb, korjab ka 30 kraadisel kallakul koorma peale ja manööverdab lihtsalt nupuliigutuse peale kitsastes ja ebamugavates kohtades üle selliste kändude, kuhu Zili sildadega käruga asja pole või on töö piinamine.