[Talupoeg taluja]

Kui jutt juba harulduste peale läks siis paluks kõigil mõelda veel sellele,et mis on haruldane meile,see võib mujal olla päris tavaline ja meie siin oma väikeses tiigis mõtleme,et istume kullahunniku otsas. Me võime siin ka ise hindu teha,mis sest et mujalt tulnud sellid muigavad.... Aga kui keegi arvab,et on haruldane ja kallis asi ju siis ongi nii! Ja ka mul oleks täitsa savi,kui õuepeale satub sell,kes ütleb mulle,et minu auto pole tuhkagi väärt. No eks ostku mujalt siis neid tavalisi asju....
No ja kui mõni istubki eriti hinnalise ja haruldase asja otsas,ega see veel mingi suur rikkus ja õnn pole. Asjade omamine pole teinekord ka kuigi suur õnn. Õnn on alles siis käes,kui asi peeneks tehtud ja rahad peos. Aga pärast pole ju seda haruldast asja ka enam.....
Mis aga puutub selle Mosse hinda ja haruldust,siis ei ole mina selliseid ka vanasti liiga palju sõitmas näinud. Mõni üksik viimase peale üles vuntsitud eksemplar liikus.... Tuleb meelde seik,kunas üks Paladega poiss (hüüdnimi ,mis anti mehe omapärase murraku pärast) võttis mind koos emaga oma autosse.... Ühes minu kodutee kurvis oleks ema uksest pea-aegu et välja lennanud,sest kere ei pidanud enam uksi kinni... Auto oli heleroheline ja aastad vast 80 ndate algul..... Nii et need autod olid juba siis viimase peal väljas...
Teinekord tasub ka mõnele taastajale mehele auto lihtsalt mingi väikese raha eest kinkida eeldusel,et mees taastab auto. Kahjuks on tänapäeval relakaga auto taastajaid palju ja igale matsile ei või kindel olla... Taustauuring tuleb kasuks,sest mõni mees on juba endale aastatega nime teinud ja siis ei ole põhjust ka kahelda.