04-03-2014, 14:11 PM
(03-03-2014, 18:52 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: Aga siiski, hommikul tööle minnnes kui väljas ilus ilm on ajan ma garaazist millegipärast Mosse välja ja lähen sellega
Nii oli jah Mosse ajal. Kui ol iilus ilm, tuli tahtmine sõita. Nagu tsiklimeestel

Aga kahjuks on liiga valusalt meeles kõik need niisked hommikud, kui tuli küünlajuhtmed ning jagajakaas koos maha võtta, praeahju sooja panna, et Mosse üldse käima läheks! Ja Tiina praadis ühed juhtmed ikka täitsa ära ehk tookord tuli veel enne sõitu poodi jalutada... Ehk see Mosse totaalne niiskuskartus ja lühisõitude eriti aeglane soojenemine/seesmise udu hajumine.
Samas ei saa ma küll öelda, et Mosse oleks üldse kuskilt otsast lagunenud. On ikka kümneid tuhandeid läbi sõidetud ja kõik remondid on olnud absoluutselt tavalised, mida tuleb teha ka maailma kõige vastupidavamate autodega, nendega lihtsalt oluliselt harvem. Esisilla munakad, amordid, sumbuti vahetamine, pidurite remont... ja muud tulegi meelde. Ja millised olid sel ajal Eesti teed! Löökauk kraatri kõrval, höövlit polnud käinud aastaid jne.
Mosse puhul ongi see häda, et väärtuslikud on korralikud väga vanad isendid ja mõni üksik müügisaalikorras esimese paari tootmisaasta 2140 ning kroomnäoga Kombi (kuni 1982). Üks selline roheline 2140 oli siin mõned ajad tagasi müügil. Kõik muu ehk alates 1980/81 toodetud on põhimõtteliselt kräpp. Sama häda Lada ja Sapikaga (ainsad väärtusilkud Muhk ja 966 ja 968, 968M on kräpp), erineb nõuka-tehnikast aga Volga, kus 80'te 24-10 ja 3102 on siiski midagigi väärt masinad. Eriti siis, kui neil on kohapealne mingigi ajalugu, rääkimata V8-Volgadest. Lihtsalt suvalise taadi suvaline mosse või laada on...