[viplala]

ohhoo. lugupeetavad on aktiivselt reageerinud. au ja kiitus!
ma natsa täpsustan.
originaalis oli ilmselt toruneet plasti külge tõmmatud ja juhtmeots lihtsalt seal vahel. juhe on peenike kiud. halja metalli värvi, mitte vaskne. loomulikult puhastasin kõiki pindu.
tina peab normaalselt jootes ikka kolvi otsas istuma. siis on ühes käes juhe, teises kolb ja ühendamist ootav detail laual paigal. avapostituses kirjeldasin katset, kus tina kolvi küljes ei püsinud ja võtsin traadi otsapidi hambusse.
kui oleks kasutada viisakas abinõu mis kõiki ühendatavaid detaile paigal hoiab, siis mõistagi saaks tina ühes käes hoida ja kolbi teises. selle väikse töö pärast aga seukest ostma ei hakka. no tegelt võiks ka alumiiniumtraadist väänata, aga asi ikka põhimõttes.
midagi on valesti.
ma ise arvan, et siniseks minev kolvi ots viitab liiga suurele temperatuurile. 40w oleks paras või äkki isegi 25w. samas vene aegu sai vahel suure kolviga (vist 100w) ka vajadusel rahulikult joota peeneid asju.
ja et tina juhtmele külge ei hakka on vast ikka tänapäevase pasta teema.
a eks siis peab katsetama.
hakatuseks katsun uue pesa patareidele leida või kehval juhul tuleb patakad juhtmejuppidega kokku joota.

See kas tina kolvi otsas istub või mitte, ei oma mingit tähtsust tinutamisel. See kas tina ka juhtmele liibub, sõltub juhtme materjalist, temperatuurist, ning nö. räbustist.
Kolvi ots võiks ikka siga kiirelt kuumenev olla, ning võimalikult suure massi ja mugavuse vahepealne, vastavalt töö iseloomule. See meeldib ka tinale.
Tänapäevased pastad võivad olla päris spetsiifilised, hoopis pirtsakamad kui vanasti. Samas on ka tänapäevased materjalid hoopis teised ja nad vajavad hoopis pirtsakamaid pastasid.

Muide nende patakate jootmisega pole ka mina hakkama saanud. Seal on mingid teised räbustid ja teised metallid. Nett aitaks kindlasti, kuid pole eriti viitsinud süveneda.