[olli]

Ma olen alati imestanud,miks lintmasinate meisterdajad lähevad suht keerulist teed....
Kõige lihtsam ja minu arust parema tulemuse saaks kui alustada heas toorikust ehk Zero Turn muruniitja hüdroülekandest mis koosneb: võlliga ringi ajatavast hüdropumbast ja kahest hüdromootoriat mis on muutliku tootlikusega , parematel on ka pidurid komplektist.

Sama moodi nagu need zeroturn 2 veorattaga pillid suudavad kohapeal kannakaid teha suudaks ka lintidega pill ,mis on sama tööpõhimõttega

Olen uurinud natuke seda teemat. Põhjuseid on mitmeid.
1. Hind. Head raiderid on vaat et sõiduauto hinnaga. Isegi päevi näinud masinaid hoitakse elus nii kaua kui võimalilk. Ülekandeid eraldi liigub vähe ja ka siis üsna kallilt (500+ eurot).
2. Üsna väike vahemik kiirust reguleerida. Pole veel näinud muruniitjat, mis sõidaks nii 2km/h kui ka 40km/h. Kui eeldada et mootori pöörded erinevad nendel kiirustel 2x, siis kõige kiirema ja kõige aeglasema ülekande erinevus peab olema vähemalt 10x. Järelikult oleks vajalik eraldi aeglusti kummagi roomiku jaoks.
3. Jõud. Muruniitja hüdrostaatiline ülekanne ei kannata piisavalt väändemomenti. Juba kompaktsetest mõõtmetest ja väikesest õli kogusest tingituna läheb see süsteem haagist vedades või paksus lumes mütates varsti kärssama.
4. Antud jupid on lihtsalt olemas ning varuosad enamvähem igas autopoes letikaup.

Eks siia võib veelgi põhjuseid leida, aga need on peamised, miks ma mehaanika teed läksin.