[Basilio]

Sellest ta muidugi aru ei saanud, et kuidas on see võimalik. Aga kõige rohkem hämmastas mind küsimus, et mis ma siis teen, kui see kell hakkab ette käima või taha jääma?

Olen kohanud teooriat, mille kohaselt maakeral oleva mõistuse hulk on konstantne. Paraku rahvaarv kasvab...

---

Kas selles kõiges võib olla süüdi ka meie ühiskonna liikumine totalitaarse politseiühiskonna, kontrollimise ja karistamise suunas. Täna sa väga ei sõida 13 aastasena tsikliga ringi, lihtsalt selleks et lõbus on. Sa ei saa tatikambaga autot putitada, sest pole kusagil ringi paugutada. Esimene naaber kes sind näeb, tõstab hädakisa telefon kõrva ääres. Pole enam võimalusi teha neid lollusi, mida meie kunagi tegime. Pea kõik sellised püüdlused lõpetatakse kiiresti koputamiste ja mentide kaasabil. Koputamist aga koolitab rahvale meie üllas meedia. Ja seda sitta tuleb igast otsast nagu pesupulbri reklaami.

Kõik õige, sm. Viplala. Mündil on ka teine pool. Mingi osa eelpoolnimetatust on ka vastureaktsioon bemmide-ATV-dega sigatsemistele. Sõidetakse võõral põllul, kihutatakse kitsal külavaheteel või alevikus mängivate laste vahel. Kütetakse rahvast täis bemmiga rekka alla või puusse, laibad taga. Vastutustunde puudumine ja pohhuism ruulivad.
Nagu ütleb ksf! Võsa, koduse kasvatuse puudumine, mida püütakse ebaõnnestunult seadustega lappida.
Ajal, mida taga igatsed, oli suurem jagu maad riigi valduses. Kolhoosi heinamaal paarutamine ei toonud kaasa võrreldavaid tagajärgi talumehe eramaal sigatsemisega. Tehnika oli aeglasem ja jõuetum ning seetõttu kukkumised vähem rängad kui ntx ATV-ga. Autot naljalt keegi kätte ei saanud, vana tsikliront või võrr ajas asja ära. Miilitsat kardeti ja katsuti mingites mõistlikes piirides püsida. Praegu päritakse rikkalt papalt koos auto hinda maksva ATV-ga ka ülbus kehvemal järjel olevate kaasinimeste, politsei ja kogu maailma vastu. Raha silub kõik!
Mingi sisemine ettevaatus ja vastutustunde alge oli meie ajal samuti igaühel olemas. Võibolla tuli see ka praeguse ülereguleeritud, kontrollitud ja poputatud lapsepõlve puudumise tõttu. Ellujäämiseks tuli varakult matsu jagama hakata.
Praegu, lapsevanema rollis, mõtlen et küllap see meie lapsepõlve kontrollimatu ringilõõgamine ja lolluste tegemine toimus suurel määral oma vanemate närvide arvelt. Praegu on laps ja vanem teineteisest kogu aeg telefonikõne kaugusel. Ühest küljest aitab see vältida paljusid asjatuid probleeme ja säästab vanema närvirakke, teisest küljest hävitab eos iseseisvust.