[13piisab]

Minu arvates on vabakasvatus lihtsalt kasvatamatus ja tihti tuleb see vanematele väga valusalt tagasi.

Eehh, oleks siis ainult vanematele endile... Kõik saavad oma jao, ka võsuke ise, kes ka sisuliselt ohver on.

omasin kunagi onulapsi vaadates vabakasvatuse osas sarnast pilti ja hoidsin kohati kõrvaltvaatajana peastki kinni.
aga kasvamisele järgnenud auhinnaliste kohtade noppimised rahvusvahelistelt (reaalainete-)olümpiaadidelt ning ülikoolitumised piiride taga kohtades, mille nimed siinsele kodanikulegi tuntud - need räägivad justkui teist keelt.

kas vabakasvatus asjasse puutus ning kas sest täpsemalt kasu või kahju oli - seda ei saa faktipõhiselt / võrdlevalt väita. Igatahes ära ei rikkunud.
teooreetiliselt oli ikka kasu - võimekale materjalile anti võimalus areneda ses suunas, kuhu ise tahtis-tundis. Oli huvi ning seda ei piiratud sunniga aja- ja ajuressurssi teiste suundadega jagada.
eks ole nn vabast kasvust kindlam "rööpad maha panna", suund ette anda ning vajadusel tagant tõugata - saab vähemasti tubli keskmise kodaniku, piirates "alumisse otsa" sattumise võimalusi. Ilmselt aga seeläbi ka "ülemisele otsale" (või pigem nn "võimaliku alternatiivse tee leidmisele") piiranguid seades.

siinse teema püstitus oli esimeses postis just küsimus, kas me uut põlvkonda liigselt ei piira. Lausa ühiskondlikult, püüdes kõike reglementeerida ja "turvaliseks muuta". Nähes nn kõrvalekalletes vaid ohte ning mitte nähes neis võimalusi. Kasvõi võimalusi omaenda vigadest õppida ja lastes ka "immuunsüsteemil" areneda. Huvitav mõtteaine.