[viplala]

Iseenesest on plahvatuse poodlajatel õigus: kui küünla säde on süüdanud piisavalt suure ruumalaga leegi, siis edasine on vääramatu. Minu jutt käib esimeste mikrosekundite kohta sädelahenduse järel: kas särakast saadud energia on ikka piisav kogu põlemiskambri süütamiseks või sumbub alanud põlemine küttesegu ebaühtlase jaotumuse tõttu juba eos.

Seda ma siin proovingi rääkida Kui segu on küünla poolt süüdatud, siis litakas ka käib. Kui segu ei ole süttinud, käib kolb tühja. Ma ei oska endale lihtsalt ette kujutada varianti, kus segu jääb poolenisti põlemata tänu küünla poolt antud halvale sädemele.

Filosofeerime ümber selle halli ala edasi.
Selline protsess nagu viplala kirjeldab, saab tekkida ainult lõkke ääres, kus süüdatav materjal kas süttib või ei sütti. Ja kui süttib , siis põleb edukalt täies mahus lõpuni. Siin on protsessil aega toimuda.

Kui aga võtta silinder, siis seal peab küttesegu süttima ja ära põlema (soovitavalt täielikult) mitmeid kümneid kordi sekundis. Põlemisele on kehtestatud ajalimiit.Ja siin tekkivadki käärid vaba põlemisega. Kuna segu süüdatakse ühes punktis, ja teades, et tavalise põlemise kiirus silindris on umbes 250 m/s, siis nende mikrosekundite jooksul leek lihtsalt ei jõua levida ühest otsast teise, kui kolb surub peale juba uue töötakti. Sellest tulenevalt peabki litakas olema võimalikult suur, et süüdata korraga maksimaalselt suur kogus küttesegu.

Kolvi liikumiskiirus on umbes (2000rpm, ei viitsi täpselt arvutada momendil) 7-8m/s. Kui põlemine toimub kiirusega 250m/s, siis jääb talle piisavalt aega kolvi peal toimetamiseks, seda enam, et süüdatakse segu enne üssi. See tähendab, et peale süttimist, jõuab enamus gaasidest ära põleda enne kui kolb uuesti alla hakkab liikuma. Siin ei ole kohta aeglasele põlemisele, ega viivitusega süttimisele. Kui segu ei sütti küünla poolt ette antud hetkel, siis ta ei süttigi.