[pen.skar]

On mul ka tegemist olnud pererahva eakuse tõttu lõpetavate majapidamistega, mahajäetud metsataludega ja olen (Abja, Mõisaküla) muuseumi tassinud paljutki. Näiteks perenimega veskilkäimise kott, mis mahutas 150 kg vilja(jahvatamistasu kotiarvult, samas pidi mees selle jõudma kotikärule tarida!), linatöötlemisvahendeid, üht-teist militaarset jne. Eks see sepalõõtsa nahk on  ajaga niisuguseks saanud, et ainult (Näkisepa)muuseumis veel koos seisaks. Kolhoosiaegseski sepikojas on ikka üht-teist endisaegset riiulile, seinaäärde seisma jäänud, isegi kui sinna noored rauakollid sisse on saanud.