[valdo]

Minu rumal arvamus forsseerimisest.

Ühele mootorile on valmistamisel pandud sisse
Hing ehk Dzinn, mis kasutamisel
tasahiljukesi sealt välja läheb.

Kui terasratsut pruukida tasa ja targu ning
mõistusega, siis väljub dzinn sealt vaikse
susinaga ning süda tuksub oioi kui kaua
Kui aga asja mõtlematult \"forssida\" ja
sellele suurtel koormustel takka anda, siis
väljub dzinn sealt paganama kiiresti. Ja
üsna pea on plekkratsu süda otsas...
Eriti kehtib see Vene kaherattaliste kohta,
mis ei ole mõeldud suure koormusega
töötamiseks.

Kui nüüd võrride/moppide maailma tulla, siis
olen minagi omal ajal nendega üsna palju
kokku puutunud nii enda kui
tuttavate/sõprade liikurite näol. Oli
palju selliseid kasutajaid, kellel dzinn
väljus vehiiklist üsna ruttu - üks asi
pidas vastu vaid aasta või koguni
mõne kuu.

Ka mul endal oli 6 aastat
igapäevaliikuriks kahekäiguline
mopeed, Riga 3 margiks. Selle dzinn
õnnestus aga sees hoida, nimelt selle aja
jooksul vahetasin vaid korra kolvirõngaid ja
üht käigukasti laagrit ja siduriketast. Kõik.

Oleks ma seda forssima hakanud, siis oleks
tast kiiresti lahti saanud. Aga saatus tahtis
nii, et vehiikel on alles tänini ja heas
tehnilises korras - ma usun, et kunagi sõidan
ma sellega restaureeritud peast veel mõnel
uuniku-üritusel


Parimat,

Valdo