17-03-2004, 22:46 PM
Esiteks võiks selgeks rääkida, millisest rattast jutt. Moskva nimetust kandsid ametlikult MMZ (Moskva mootorrattatehase) mudelid M-1-A ja M-1-M. Neist esimene oli traditsioonilise legendaarse 1939. aasta DKW RT 125 pea üksühene koopia, kuna DKW tehas toodi sõjareparatsioonina Venemaale. 1946-47. aastal valminud esimesed rattad sisaldasid ka mitmeid Saksa osi, sh kuullaagreid.
M-1-M erineb M-1-Ast peamiselt vedrustuse poolest - kuna M-1-A-l on ees rööpkülik ja taga pole midagi, siis M-1-Mil on nii ees kui taga teist tüüpi vedrustus.
Ning tagatipuks on 1960tel aastatel valmistatud M-103gi slängis Moskvaks kutsutud.
Slängis nimetatakse \"Moskvateks\" aga ka Minski ka ZIDi (Degtjarovi nimelise) tehase poole 1940-50tel valmistatud 125seid kaherattalisi. ZIDi tehase toodang kandis 1946-52 nime K-125 ja selle erisust M-1-A Moskvast oli süütepooli ja -luku asend: Moskvas toodetul oli lukk kambis ja ümmargune pool paagi all, K-125-l oli IZ-350ga sarnane \"must karp\" akukinnituse küljes. 1952 asendati K-125 rööpesihark teleskoobiga ja seda ratast toodeti K-125M nimetuse all 1955. aastani.
Ka K-125 järeltulijaid K-55 ja K-58 (vastavalt 1955-57 ja 57-60) on slängis kutsutud \"Moskvateks\".
Ka Minski tehas valmistas 1940-50tel slängis \"Moskvaks\" kutsutud ratast - see kandis Moskva tehasega sarnaselt tähist M-1-A. Ratta eripära on paagil asetsev kiri \"Minsk\". 1950tel asendus ka minskilasel algne rööp-esihark teleskoophargiga, jättes küll muutmata mudeli tähise M-1-A.
Mul endal on komplektne Moskva M-1-A 1948. aastast, suur osa detaile väga heas korras tehasevärvi all.
Mis mudel Sul endal on. Ja mida Sa teed muide raami ja porilaudadega - kas Sul on miskeid sellega seonduvaid tükke puudu?
Alustada soovitan uurimisest ja pildistamisest - uuri oma konkreetse mudeli (tehnika ja välimuse) eripära võimalikult põhjalikult, selgitades samas välja puuduvad detailid. Pildista kõik detailid ja nende värvilahendused üle. Enne põhjalikku uurimistööd ja pildistamist ei maksa mutrivõtme/terasharja/liivapritsiga ligi minna.
Järgmine etapp on osandamine, milleks soovitan võtta hulk erinevaid kaste ja peale märkida, milles mille osad on, et hiljem oskaks (fotosid appi võttes) kokku panna. Siis järgneb detailide korrastamine, kus soovitan alustada suurematest asjadest, nt raamist ja suuremate plekkidest - st vana värvi eemaldamine, krunt, taastamine ja uue värvkatte panek. Kui muidugi ei ole vana värv säilinud nii, et selle saab alles jätta.
M-1-M erineb M-1-Ast peamiselt vedrustuse poolest - kuna M-1-A-l on ees rööpkülik ja taga pole midagi, siis M-1-Mil on nii ees kui taga teist tüüpi vedrustus.
Ning tagatipuks on 1960tel aastatel valmistatud M-103gi slängis Moskvaks kutsutud.
Slängis nimetatakse \"Moskvateks\" aga ka Minski ka ZIDi (Degtjarovi nimelise) tehase poole 1940-50tel valmistatud 125seid kaherattalisi. ZIDi tehase toodang kandis 1946-52 nime K-125 ja selle erisust M-1-A Moskvast oli süütepooli ja -luku asend: Moskvas toodetul oli lukk kambis ja ümmargune pool paagi all, K-125-l oli IZ-350ga sarnane \"must karp\" akukinnituse küljes. 1952 asendati K-125 rööpesihark teleskoobiga ja seda ratast toodeti K-125M nimetuse all 1955. aastani.
Ka K-125 järeltulijaid K-55 ja K-58 (vastavalt 1955-57 ja 57-60) on slängis kutsutud \"Moskvateks\".
Ka Minski tehas valmistas 1940-50tel slängis \"Moskvaks\" kutsutud ratast - see kandis Moskva tehasega sarnaselt tähist M-1-A. Ratta eripära on paagil asetsev kiri \"Minsk\". 1950tel asendus ka minskilasel algne rööp-esihark teleskoophargiga, jättes küll muutmata mudeli tähise M-1-A.
Mul endal on komplektne Moskva M-1-A 1948. aastast, suur osa detaile väga heas korras tehasevärvi all.
Mis mudel Sul endal on. Ja mida Sa teed muide raami ja porilaudadega - kas Sul on miskeid sellega seonduvaid tükke puudu?
Alustada soovitan uurimisest ja pildistamisest - uuri oma konkreetse mudeli (tehnika ja välimuse) eripära võimalikult põhjalikult, selgitades samas välja puuduvad detailid. Pildista kõik detailid ja nende värvilahendused üle. Enne põhjalikku uurimistööd ja pildistamist ei maksa mutrivõtme/terasharja/liivapritsiga ligi minna.
Järgmine etapp on osandamine, milleks soovitan võtta hulk erinevaid kaste ja peale märkida, milles mille osad on, et hiljem oskaks (fotosid appi võttes) kokku panna. Siis järgneb detailide korrastamine, kus soovitan alustada suurematest asjadest, nt raamist ja suuremate plekkidest - st vana värvi eemaldamine, krunt, taastamine ja uue värvkatte panek. Kui muidugi ei ole vana värv säilinud nii, et selle saab alles jätta.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.