[hulgus]

Venelane istub Poola-Valgevene piiril kilomeetrite pikkuses ummikus. Poolakad lasevad autosid aeglaselt ja justkui vastu tahtmist läbi. Venelane läheb tollimehe juurde ja küsib:...

Ammustel aegadel, siis kui taevas oli veel sinisem ja Eesti (ja ka Poola), ei kuulunud €U-sse, istusime Poola piiril ja veetsime meeldivas seltskonnas aega. Juhtumisi tegi seal suitsu ka Panimaa tollitöötaja.
Ja rääkis siis leedu autojuht sellise anektoodi.
Poola piir, jänes istub porgandikoormaga tollis ja üle ei saa, dokumendid pole korras. Tuleb karu, pärib jäneselt aru, lööb rinna ette ja lubab kõik tollikad oma karujõuga lömastada. Läheb sisse, kostub kerge madin ja... karu kantakse raamil uksest välja.
Tuleb hunt, see lubab kõik kinni maksta. Aga hetk hiljem visatakse hundu püksata välja.
Järgmine heatahtlik on rebane kes lubab kavalusega kõik paika saada, aga jääbki kadunuks...
Jänes keerab juba otsa ringi ja hakkab ära tulema, kui vaikselt longib vastu eesel ja pärib jänese muret. Kuulnud ära, läheb vaikselt lonkides sisse ja mõne aja pärast tuleb välja, dokumentidel kõik vajalikud pitsatid ja allkirjad all.
Kõik imestavad ja pärivad aru, aga eesel ühmab vaid: да заxоžу я, а там все свои сидят...^

Poolakas, kes väidetavalt rahvusvahelist suhtlemiskeelt ei mõistnud, kustutas aeglaselt sigareti ja läks "byuro´sse".
Aegu hiljem saabus ka anektoodivestja kord siseneda. Paar tundi hiljem, kui teised läinud, ei olnud teda veel näha...

^(ps. tõlge: lähen sisse, aga seal istuvad kõik omad ...)