[gerpied]

Veel on olematu kvaliteediga niidukiga kaasas olnud 2 kiilrihma. Ilmselt selleks ongi 2 rihma kaasa pandud, et üks neist ei pidanud isegi tervet tööpäeva vastu. A-rihma jaoks on niiduki koormus ikka väga suur ja seepärast tuleb kasutada võimalikult kvaliteetset rihma, mis välja ei veni, vastasel korral saab ilmselt suht kähku otsa MB2 mootori võllil olevat alumiiniumist rihmaratas.

Nüüdseks omast kogemusest ütleks, et ka kvaliteetne rihm võib väga ruttu otsa saada. Asi pigem selles, et niiduki konstrueerimisel on mõned möödalaskmised tehtud.
Minulgi tekkis jama, et Optibelt rihm läks paari tunniga ribadeks. Sai uuritud seda asja täpsemalt ja avastasin, et nii niiduki, kui ka mootori rihmarattad tulikuumad. Järelikult ei pinguta originaal süsteem korralikult rihma ära. Samuti on jällegi jama see niiduki kinnitus motobloki ees asuva pulga otsa. See läbikäiv pulk ei fikseeri aukudest läbi pannes niidukit niikõvasti ära, et see pulgapeal üldse pöörata ei anna. Ja siis ebatasasel maal sõites hõõrub rihma tagurpidikäigu pingutusratta kanduri vastu ära.
Ühesõnaga täpselt samad jamad, mis lumepuhuriga.
Sai siis asi kätte võetud ja ära tehtud. Esiteks tegin siis selle pulgaotsa käiva kinnituse jäigaks. Panin sellise U toru ja sinna külge kinnitasin siis vandipingutid. Põka küljes olid aasad juba lumepuhuri ajast olemas.
Pingutussüsteemi tegin hoopis teistmoodi, vedru lihtsalt tõmbab pingutusratast peale.
Ja peale seda ringitegemist kestab ka kolm korda odavam Tsehhi Rubena rihm nii hästi, et paar tundi ära niites ei saa arugi, et suurt midagi rihmal kulunud oleks. Kirjad ainult tuhmimaks jäänud.
Ega see rootorniiduk nii väga mootorit koormagi, lumepuhur võtab ikka palju rohkem tossu välja.
Kuna laagrid olid ka juba niidukil suht läbi, siis said need ka kõik ära vahetatud. Reduktorite mugavamaks määrimiseks puurisin kahele poole augud neile sisse. Ühele poole siis nippel pritsi jaoks ja teisele poole polt.
Kui vaja määrida, siis võtan poldi lahti ja löön pritsiga seni määret, kuni august välja tuleb. Originaalis kisu reduktor lahti, et määret panna.
Veel sai villand sellest, et rootorid löövad heinaprahi kõik mootori peale. Eriti hull oli võililli niites, pudsad võtsid sedamaid mootorijahutus võrgu täis. Panin siis selle vastu niiduki taha kaldpleki. Tegin selle 2mm materjalist, siis kaitseb ka terade eest. Nüüd siis terad otsaette lennata enam ei saa, kui siis ainult jalalabadesse. Aga selle saab ka välistada, kui jõuan käru ka taha teha, kus ise saab peal istuda. Siis jalad kõrgemal. Plekk maast kuskil 15cm kõrgusel.
Muideks, tunduvalt kergem on sarvedest masinat pöörata, kui talle alla panna sellised siledamad rehvid.
Terasid on mul ka praegu ainult kaks kummagi ketta küljes, saingi niiduki sellisena. Huvitav, kas see midagi juurde annaks, kui oleks veel kaks kummagi ketta küljes?
Igatahes muidu hea abimees, võtab ka praegu poole vähemate teradega üle põlve tihedat orasheina ilusti.

Suutsid mõned terad oma samasugusel kasutataval masinal ära painutada (arvatavasti tabasin niites mõnd suuremat kivi). Oskad ehk nõu anda, kas on mõistlik osade kõverate teradega niitjat edasi kasutada või lööb see kuidagi masina tasakaalust välja ja muutub kahjulikuks? 
Või kas neid teri on võimalik ka kuidagi tagasi painutada või peab täiesti välja vahetama need, mis on viga saanud?