21-10-2016, 11:24 AM
Võin panna küll puusse, aga kui oma kogemusi (pea 30a, tagasi) mäletan õieti, siis kui kannatas kinnise õhuklapiga sõita, pidi saama kuskilt juba lisaõhku, tavaliselt oli mõni tihend otsa saamas. Käivituseks külmal mootoril sai küll õhuklapp suletud, aga üsna ruttu pidi avama muidu suri ära.
Sai ka neid õhupuhasteid lahti võetud ja sõelasid läbi pestud bensuga, aga peale seda kippusid tihti ära lagunema, kuna kõrvakesed, mida sai painutatud lahtivõtuks, murdusid.
Segukruvid said muidugi ümber tehtud,(liblikaks), et oleks mugav sõidu ajal näpuga leida see magusam koht, kus paremini töötas ja tegelikult sai neid kruttida kogu aeg, sest kui tühikäigul töötas justkui ilusasti ,siis lõpp kiirusele põhjakaasiga sai alati natuke juurde. Kuid see pidev kruttimine rikkus keeret ja isegi sealt kaudu imetav õhk oli liiast.
Sai lisatud ka kastoorõli, see saatan põles natuke vist kehvemini - lõhnas üsna meeldivalt - aga samas tegi ka mootori justkui tihedamaks ja mingeid väiksemaid lisaõhu võtmisi aitas ajutiselt pidurdada. Sama tegi ka tavalisest rohkema õli lisamine kütusele, aga see ei olnud nii meeldiva lõhnaga ja suitsupilv jäi ka kole maha. Külatädid olid üsna kurjad.
Kas bensupaak õhku saab küllaldaselt peale. Oli kord juhus kus järjekordse "mudakrossi" ajal sattus pori paagi korgile ja mootor suri ootamatult. Tükk aega sai mõistatatud milles asi. Kork maha, peale tagasi, paak aga sai õhku ja jälle hakkas tööle kuni järjekordse vaakumini. Läks poisikestel tükk aega enne kui aru saime milles viga.
Kord peale mootori lahti võtmist ja kokku panekut sattusid kolvirõngaste lukupilud ühele küljele, jälle polnud mingit jõudu, Oleks paigaldanud uued rõngad siis poleks võibolla märganudki aga kuna ühe purunenud rõnga asemele sai panna teine vana rõngas (vabade materjaalsete vahendite puudumise tõttu) siis olid ka pilud tänu kulunud rõngastele suuremad. Käima läks aga jõud jäi napiks (võrreldes sõprade masinatega) ja üsna ruttu sai kaubeldud papsilt uued rõngad - (õigemini materjaalseid vahendeid) mis tähendas muidugi mitut päeva ka peendramaal töötamist
Sai ka neid õhupuhasteid lahti võetud ja sõelasid läbi pestud bensuga, aga peale seda kippusid tihti ära lagunema, kuna kõrvakesed, mida sai painutatud lahtivõtuks, murdusid.
Segukruvid said muidugi ümber tehtud,(liblikaks), et oleks mugav sõidu ajal näpuga leida see magusam koht, kus paremini töötas ja tegelikult sai neid kruttida kogu aeg, sest kui tühikäigul töötas justkui ilusasti ,siis lõpp kiirusele põhjakaasiga sai alati natuke juurde. Kuid see pidev kruttimine rikkus keeret ja isegi sealt kaudu imetav õhk oli liiast.
Sai lisatud ka kastoorõli, see saatan põles natuke vist kehvemini - lõhnas üsna meeldivalt - aga samas tegi ka mootori justkui tihedamaks ja mingeid väiksemaid lisaõhu võtmisi aitas ajutiselt pidurdada. Sama tegi ka tavalisest rohkema õli lisamine kütusele, aga see ei olnud nii meeldiva lõhnaga ja suitsupilv jäi ka kole maha. Külatädid olid üsna kurjad.
Kas bensupaak õhku saab küllaldaselt peale. Oli kord juhus kus järjekordse "mudakrossi" ajal sattus pori paagi korgile ja mootor suri ootamatult. Tükk aega sai mõistatatud milles asi. Kork maha, peale tagasi, paak aga sai õhku ja jälle hakkas tööle kuni järjekordse vaakumini. Läks poisikestel tükk aega enne kui aru saime milles viga.
Kord peale mootori lahti võtmist ja kokku panekut sattusid kolvirõngaste lukupilud ühele küljele, jälle polnud mingit jõudu, Oleks paigaldanud uued rõngad siis poleks võibolla märganudki aga kuna ühe purunenud rõnga asemele sai panna teine vana rõngas (vabade materjaalsete vahendite puudumise tõttu) siis olid ka pilud tänu kulunud rõngastele suuremad. Käima läks aga jõud jäi napiks (võrreldes sõprade masinatega) ja üsna ruttu sai kaubeldud papsilt uued rõngad - (õigemini materjaalseid vahendeid) mis tähendas muidugi mitut päeva ka peendramaal töötamist