24-12-2016, 13:52 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-12-2016, 19:14 PM ja muutjaks oli Formika.)
Kuna on jõuluõhtu ja midagi teha ei ole, siis kirjutan siia kaasfoorumlastele natuke Jõulujuttu. Gaz 23 ka teha ei saa, siis kirjutan sellest, kuidas ma üldse nende KGB autodeni jõudsin, ehk Agu Sihvkalikult, et kui kõik ausalt ära rääkida, pean minema ajas mitu aastat tagasi, kui ma hakkasin mõtliskema, mille minul oleval EMKA-l on šassii nr 513 ja aastaarv 1940. Emkasid toodeti ju kokku miskit 60 000, minu mõttelaadi järgi pidi see olema üks esimesi ja aastast 1936. Kuna minu Ukraina tuttav Igor plaanis Oma tava ZIM-i ehitada ümber Faetoniks, siis plaanis ta minekut Gaz arhiivi, et leida vastavaid jooniseid. Teatavasti Gorki autotehas valmistas 1949 aastal ette 4 autot Stalinile näitamiseks. 2 sedaani ja 2 faetoni. Sedaanid läksid tootmisse aga Faetonid ei läinud. Niisiis hr. Igor siirdus Samaarasse, kuhu oli Gaz varasem arhiiv viidud, et leida selle prototüüp faetoni joonised ja lubas tuua mulle ka tõendi, et minu auto on aastast 1936. Mõni aeg hiljem sain temalt teate, et minu auto nr. ja aasta on õiged. Tegu olevat väikeseerialise autoga NKVD tarbeks, mis varustati Ford V8 mootoritega ja toodeti aastatel 1938-1940. Pärast seda hakkasin asjaga tõsisemalt tegelema, kuid informatsiooni oli väga vähe. Wikipediast leidsin, et tõesti eksisteeris M1V8, kuid ei midagi muud. Venekeelne Wikipedia andis natuke rohkem, tegu oli Ford V8 65 hj. mootoritega, mis pärast sakslaste õhurünnakut ja Gorki mootoritehase purustamast, mis tootis Gaz 51 eelkäiaiaid Dodge D5 baasil mootoreid, mida kasutati tollal kergetankidel T 60 ja Gaz M11-73-del. Gaz M11-73-de tootmine peatati aga kuna sõda käis ja tanke oli vaja, siis eemaldati enamusel NKVD Emkadel Fordi mootorid ja paigaldati tankidele T 60. Need tankid kaalusid kuskil ligi 6t. Niisiis küpses mul plaan taastada minu M1 ja paigaldada sellele Fordi mootor nagu tal kunagi sündides oli. Kerge mõelda, aga millest alustada. Sai külastatud Ameerika Fordi foorumeid ja uuritud internetti. Lõpuks oli tarkust niipalju, et Emkadele paigaldati Ford V8 221 cuinch, ehk 3.6 L flathead (tasapea) mootor. Vene Wikipedia ja ka muu kirjandus väidab, et tegu oli 65 hj mootoritega.
Kirjanduse andmetel tootis ford järgmiseid mootoreid 1. 1932-1934 V8-18 65 hj
2. 1933-1934 V8-40 75 hj
3, 1934-1936 V8-48 85 hj
4. 1936-1937 V8-68 85 hj
5. 1937-1939 V8-78 85 hj
6. 1938-1941 V8-81A 85 hj
7. 1939- 1943 V8- 91A 90 hj
Tegemist on tegelikult sama mootoribloki baasil toodetud mootoritega. Täiendavate hj-de saamiseks tõsteti surveastmeid,muudeti karburaatoreid ja süütesüsteeme. Kirjanduses mainitakse kindlalt, et tegemist oli 65 hj mootoritega aga neid toodeti ainult aastatel 1932-1934. Esimene Ford B-40, mis oli tegelikult GAZ M1 prototüübiks toodi Venemaale 1934 aastal. Emkade tootmine algas 1936 ja NKVD Emkade tootmine alles 1938 a. Selguse saamiseks pöördusin jälle Ameerika Fordi foorumitesse, küsisin igalt poolt, kuid tulemusteta. Siis panin üles südantlõhestava loo oma pere saatusest, kes kõik küüditati Siberisse ja oma vanemate ja vanavanemate mälestuseks tahan taastada tolleaegset repressiiv organite autot. Sellisel jutul oli mõju. Minuga võttis ühendust endine Fordi töötaja, kes lubas mind aidata. Kuud läksid, vaikus. Olin juba lootuse kaotanud, kuid siis saabus mail- Venemaale müüdi 1937 a. lõpus 600 Ford V8-78 mootorit, koos käigukasti ja radiaatoriga hinnaga 100 $ tk. Hind tundus utoopiline aga siis sain teada, et täiskomplektne Ford B-40 auto maksis tollal 450$, ja eks osteti hulgi. Aga asi ikkagi ei klappinud. Aasta klappis aga Mootor V8-78 on 85 hj, kirjandus väidab aga 65 hj. Selle ebakõla üle juureldes ja vastust otsides jõudsin lahendusele. Ameerikas kohandati need mootorid vastavalt Vene oludele st. Ameerikas kasutati tollal bensiini A-78 aga Venes A-60. Tõenäoliselt tuli mootorite surveastmeid tublisti vähendada mis kokkuvõttes vähendas tublisti võimsust.
Nii, mootor oli teada, algasid otsingud. Panin üles kuulutusi Ameerika retroautode tagavaraosade süsteemi. kuud läksid, aga ei ühtegi mõistlikku pakkumist. Mul oli vaja täiskomplektset mootorit koos käigukastiga, aga mida polnud seda polnud. Ja siis õnn pöördus jälle. Sain Teate Rootsist, ROOTSIST, et on olemas selline mootor. Härra oli juhtunud lugema minu kuulutust Ameerika portaalist ja teatas, et kunagi igiammusel ajal sai ta ühe avariilise Ford B-40 omanikuks. Kuna tal on endal väike mootori rem. töökoda, siis ostis selle auto just mootori pärast. Eemaldas sealt mootori koos käigukasti ja radiaatoriga ja veel mingeid pisividinaid ja saatis ülejäänud vanarauda. Kuna keegi hilisemalt selle mootori vastu huvi ei tundnud, jäigi see kuurinurka aastakümneteks seisma. See oli jube vedamine, leida mootor siitsamast Rootsist. Võtsin jalad selga ja panin kohe ajama. Kohale jõudes tegime kaubad ära, lisaks sellele saime ka kaubale mootori remondi osas. Lubas mootori lahti võtta, kontrollida, vahetada mis vaja ja stendil käima panna. Ameerikast oleks see asi palju kallimaks läinud. Nii mis mul nüüd on. On EMKA on õige mootor. Auto näeb välja selline
Petta ei maksa ennast lasta selle pildi heast välimusest. Uksed vahivad kõik kiiva. Kunagised keevitused on peidetud pahtlikihi alla, aga üldiselt on kõik tehtav.
Eriline šassii nr., mis on ka raamil, aga halvas seisus. kunagi kevadel, kui ta välja ajan proovin ka sellest pilti teha.
Pealt on auto GAZ M1 aga süda on GAZ 24. Ka on Gaz 24 kõik, mis jääb allapoole raami. Sillad, vedrustus, amordid, pidurid.
Plaan on taastada ta nii originaalsena, kui vähegi võimalik, see tähendab mehhaanilisi pidureid, 6 V elektrisüsteemi, presentkatust jm.
Seega palve kõigile kaasfoorumlastele, kui kellelgi on välja pakkuda alljärgnevaid osasid Gaz M1 esisild, tagasild, sobib ka GAZ 67 oma, st
tagasillad on Gaz M1 ja Gaz 67 identsed. Pedaalide komplekt. Esivedrud. Ühepoolsed hoobamortisaatorid. Telef. 5030762
Kirjanduse andmetel tootis ford järgmiseid mootoreid 1. 1932-1934 V8-18 65 hj
2. 1933-1934 V8-40 75 hj
3, 1934-1936 V8-48 85 hj
4. 1936-1937 V8-68 85 hj
5. 1937-1939 V8-78 85 hj
6. 1938-1941 V8-81A 85 hj
7. 1939- 1943 V8- 91A 90 hj
Tegemist on tegelikult sama mootoribloki baasil toodetud mootoritega. Täiendavate hj-de saamiseks tõsteti surveastmeid,muudeti karburaatoreid ja süütesüsteeme. Kirjanduses mainitakse kindlalt, et tegemist oli 65 hj mootoritega aga neid toodeti ainult aastatel 1932-1934. Esimene Ford B-40, mis oli tegelikult GAZ M1 prototüübiks toodi Venemaale 1934 aastal. Emkade tootmine algas 1936 ja NKVD Emkade tootmine alles 1938 a. Selguse saamiseks pöördusin jälle Ameerika Fordi foorumitesse, küsisin igalt poolt, kuid tulemusteta. Siis panin üles südantlõhestava loo oma pere saatusest, kes kõik küüditati Siberisse ja oma vanemate ja vanavanemate mälestuseks tahan taastada tolleaegset repressiiv organite autot. Sellisel jutul oli mõju. Minuga võttis ühendust endine Fordi töötaja, kes lubas mind aidata. Kuud läksid, vaikus. Olin juba lootuse kaotanud, kuid siis saabus mail- Venemaale müüdi 1937 a. lõpus 600 Ford V8-78 mootorit, koos käigukasti ja radiaatoriga hinnaga 100 $ tk. Hind tundus utoopiline aga siis sain teada, et täiskomplektne Ford B-40 auto maksis tollal 450$, ja eks osteti hulgi. Aga asi ikkagi ei klappinud. Aasta klappis aga Mootor V8-78 on 85 hj, kirjandus väidab aga 65 hj. Selle ebakõla üle juureldes ja vastust otsides jõudsin lahendusele. Ameerikas kohandati need mootorid vastavalt Vene oludele st. Ameerikas kasutati tollal bensiini A-78 aga Venes A-60. Tõenäoliselt tuli mootorite surveastmeid tublisti vähendada mis kokkuvõttes vähendas tublisti võimsust.
Nii, mootor oli teada, algasid otsingud. Panin üles kuulutusi Ameerika retroautode tagavaraosade süsteemi. kuud läksid, aga ei ühtegi mõistlikku pakkumist. Mul oli vaja täiskomplektset mootorit koos käigukastiga, aga mida polnud seda polnud. Ja siis õnn pöördus jälle. Sain Teate Rootsist, ROOTSIST, et on olemas selline mootor. Härra oli juhtunud lugema minu kuulutust Ameerika portaalist ja teatas, et kunagi igiammusel ajal sai ta ühe avariilise Ford B-40 omanikuks. Kuna tal on endal väike mootori rem. töökoda, siis ostis selle auto just mootori pärast. Eemaldas sealt mootori koos käigukasti ja radiaatoriga ja veel mingeid pisividinaid ja saatis ülejäänud vanarauda. Kuna keegi hilisemalt selle mootori vastu huvi ei tundnud, jäigi see kuurinurka aastakümneteks seisma. See oli jube vedamine, leida mootor siitsamast Rootsist. Võtsin jalad selga ja panin kohe ajama. Kohale jõudes tegime kaubad ära, lisaks sellele saime ka kaubale mootori remondi osas. Lubas mootori lahti võtta, kontrollida, vahetada mis vaja ja stendil käima panna. Ameerikast oleks see asi palju kallimaks läinud. Nii mis mul nüüd on. On EMKA on õige mootor. Auto näeb välja selline
Petta ei maksa ennast lasta selle pildi heast välimusest. Uksed vahivad kõik kiiva. Kunagised keevitused on peidetud pahtlikihi alla, aga üldiselt on kõik tehtav.
Eriline šassii nr., mis on ka raamil, aga halvas seisus. kunagi kevadel, kui ta välja ajan proovin ka sellest pilti teha.
Pealt on auto GAZ M1 aga süda on GAZ 24. Ka on Gaz 24 kõik, mis jääb allapoole raami. Sillad, vedrustus, amordid, pidurid.
Plaan on taastada ta nii originaalsena, kui vähegi võimalik, see tähendab mehhaanilisi pidureid, 6 V elektrisüsteemi, presentkatust jm.
Seega palve kõigile kaasfoorumlastele, kui kellelgi on välja pakkuda alljärgnevaid osasid Gaz M1 esisild, tagasild, sobib ka GAZ 67 oma, st
tagasillad on Gaz M1 ja Gaz 67 identsed. Pedaalide komplekt. Esivedrud. Ühepoolsed hoobamortisaatorid. Telef. 5030762