[Kämbu]

Ennast tsiteerides...

Just. Niimoodi kujutan mina ka seda asja ette.
Näiteks ei tule mul mõnda japside auto juppi kusagilt kataloogidest otsida ja siis vastavaid sidemeid omava kaupmehe käest tellima minna, oodates paar nädalat jupi saabumist
Tulevikus siis, omades teistsugust printerit, kui see, mis ainult paberit sööb, saan ma tellida piduriklotsid, näiteks, otse tehasest ja saan emaili teel faili, mille siis piduriklotsina välja prindin. Tarkvaraliselt on asi juba nii lahendatud, et saan ainult neli (ja mitte nelisada) klotsi välja printida. Et siis äritseda ei saaks/lastaks. Oma asi, kui mõne ära rikun.
Seesugune tegevus aga, jätab töötuks hulga tarnijaid, laomehi, transaettevõtteid ja kaupmehi, nii, et niipea seda ilmselt sündida ei lasta...
Aga eks siin tule veel juurde kõiksugu (n)euro ohutusnõuded ja muud sorti sertifikaadid. Või siis nende puudumine.

Et minu tagasihoidlik unistus nelja aasta tagant, ühes teises rubriigis, ei osutunudki päris utoopiliseks...?  
Väikeste möönduste/variatsioonidega. Esialgu.

Ilmselgelt ei hakata vastutusrikkaid detaile veel lähemal ajal printima. Võtmehoidjaid ja pildiraame neid ju võib.

Vastutusrikaste detailide printimine pole nüüd küll mingi asi mida tänapäeval ei tehta. 
Asi on pigem selles, et seda ei tehta nii nagu seda meedias kajastatakse. Et vajutad print ja saad detaili kätte ja kruvid külge. 
Metalli printimist võiks võrrelda metalli valuga, tugevuse ja enamvähem kuju annab, aga vajaliku täpsust mitte. See on nähtav näiteks üleval paikneval kardi klapikorpusel. Kontaktpinnad tuleb hiljem freesida mõõtu. Tugevuse osas pole probleeme. 

Samuti ei ole kogu see printer päris selline, et sellel on ainult faili sisend ja print nupp ja detail väljub. Seal on tükk seadistamist, et asi tuleks välja nii nagu vaja. 

Tänapäeval on palju detaile mida prinditakse väga edukalt vastutusrikastes kohtades. Köningseggi auto turbo koda näiteks, samuti on lennukitel mitmeid komponente mis on prinditud.