[Envir]

Teine teema on masinatega tehtava raie pöördumatu kahju loodusele. Kes on vähegi võtnud vaevaks kummarduda eelmise aasta langil uurima harverijälge, see on seal märganud usinat elutegevust. Ei ole ükski lank elutu tühermaa. Putukad, seened, loomad ja linnud näikse leidma endale sealt piisavalt eluruumi. Seitse aastat peale lageraiet on langil põlvekõrgune järelkasv ka puukoolides poputatud põdramaiust maase pistmatagi. Viisteist aastat hiljem on paras aeg teha esimene ring sae või kiiniga, valimaks välja sellele kohale paslikumad puud. Et viiekümne aasta pärast kasvaks seal säärane mets, mida linnamees tahaks tulla nautima (ning selle käigus pasandada maha kõrget haritust näitavad loodus-ja tervisesäästlike suupistete pakendid) ning trampida maha värskelt valguse kätte jõudnud teise rinde puukesed. Ikkagi igaüheõigus ja las mats koristab oma maad, temal ju kohustus!

Harveritöö peamine kahju seisneb õrnhingede vaate rikkumises.  Ning sitema sammuga seenelised kipuvad ka jälge kinni jääma. Küttepuuhinda toob harveriga tehtud lageraie ainult allapoole. Ning harveri lõuast mureta läbi mahtunud notid lähevad ka läbi halumasina probleemideta. Mis harveri lõugu kinni jääb, tekitab probleeme ka halumasinas.

Ma täpsustaks ühtteist siiski. Väga oluline jäi mainimata - metsa uuendamine ei koosne ainult raidest! Kahju loodusele ei tulene ainult masinate ratastest maha jäävatest jälgedest. Kui suurte puudega mets maha võetakse, hävineb ka muu kooslus, mis sellises metsas on. Loomulikult elavad kõiksugu sitikad ja muud olevused edasi, aga mitte enam need, kes küpses metsas! Mets ei ole ainult puud.

On näiteks kaks lanki, otsene raide kvaliteet mõlemal hea. Ühel on tehtud väga korralikult taimede istutamine ning kaevatud kraave. Sõnaga tehtud jätkusuutlikku metsamajandust. Teine on jäetud iseenda hooleks. Esimesel langil läheb koosluse taastumine kiiremini kui teisel. Suhteliselt kiire võit tuleb istutatud puudest, aga ka targalt tehtud maaparandusest. Teisel langil tõepoolest võib 15a möödudes midagi metsa moodi alles kasvama hakata. See kooslus, mis metsas enne raiet oli, on mõlemal juhul paljudeks aastakümneteks ikkagi pöördumatult hävinud. Rääkimata, et teisel langil ise peale kasvav mets on nii liigiliselt kui vanuseliselt koosluselt ebaühtlane.

Metsa majandada on vaja, see on selge. Tagada tuleb ka efektiivsus. Seega kui metsauuendust tehakse vastutustundlikult, st lageraiutakse küpset metsa ning tagatakse hilisem taastumine, siis pole asja käigul viga. Küll aga on jama see, kui efektiivsuse ettekäändel brutaalselt lageraiutakse üksikuid küpseid ning enamus paari vaksa jämuseid palke ning jäetakse lank pärast sinnapaika. Arusaadav - sitast metsast tuleb tulu nagunii vähe, jama siis veel istutuse ja muuga. Tekkivat kahju metsale saaks aga oluliselt vähendada valikraidega. St küpsed puud ja läbu välja ning perspektiivsed jäägu kasvama ning seemendama. Niimoodi võidaks konkreetne mets oma arengus vähemalt 15a, lisaks saab kooslus tervikuna vähem kahjustatud. See aga on raha või õigemini perspektiivitundeta ahnuse küsimus. Protest käib lolli ahnitsemise vastu.