[v6sa]

...
Eks omal ajal sai kõvasti seda vene riiki ja kaubapuudust kirutud, aga  kui vaatad seda praegust arulagedat tarbimist ja raiskamist ja prügistamist, siis kohati tundub toonane aeg paremgi. Osati rohkem hinnata asju.

Jepjep. Inimesi oli ka vähem ning enamus neist oskas asju remontida. Kas nad alati just tahtsid, aga muidu ära ei elanud.

Ma mäletan küll üsna selgelt, kui õnnelik isa oli, kui ta sai pobile kusagilt rehvi, millel oli vaid üks lõhe küljes ja kuidas seda siis köögis vulkaniseerida sussitati. Ma ei mäleta täpselt, kui kaua sellega sõitsime, aga ju asi end ära tasus.

Mitte igaühel ei olnud toona suhteid kaubanduses, et vajadustmööda minna ja soetada.

Seda ma mäletan, et nendesamade pasteldega ei läinud pobi üles meie praeguselgi koduteel olevast tõusust, mida praegused suverehvid ka talvel üsna murevabalt võtavad. Kui palju sel ajal oli põhjuseks isa oskamatus jäiga auto ja siledavõitu rehvidega libedal sõita ja kui palju tegelik rehvide halb seisukord, aga seda rammimist ja isa närvilisust ma mäletan selgesti. Aasta siis oli 1981...

EDIT: Pobi - korduvalt loovalt remonditud Pobeda aastast KST (passis oli vist 1963).