[Talupoeg taluja]

Kõige hullem lugu on veel sellega, tahetakse et ma kohe ette võtaksin. Teen mina parasjagu siin oma töid, kargab sõber väratist sisse ja temal kohe vaja! Üsna pidevalt nii ja mul ausaltöeldes täitsa stress kohe. No kaua võib! Teen näiteks ühte vana tööd, jäta see pooleli. Siis võtad järgmise hädalise ette ja teed tema asju. No aga mul juba jummala häbi, näe võtsin teise juba vahele.... Ja näiteks siis jookseb veel järgmine uksest sisse. No mida ma talle ütlen? Viimasel ajal olen lihtsalt teinud nii et lükanud nimekirja ette ja seletanud, et näe sõber, siin on teisi ka kes ootavad....  Ja kõik kes tööd pakuvad, täitsa sõbrad kohe! Üks toredam kui teine. Ei saa neid isegi sinnasamusesse saata sest nad on mind vahel isegi aidanud. No küll on see maailmaparandamine ikka raske.