[alfredo]

Hiljaaegu sirvisin ühe esimese vabariigi aegse rahamehe mälestusi. Tal käis pidevalt igasugu pooltuttavaid ja rohkem tuttavaid käsipikaltmehi külas. Kõik tahtsid aga väikest laenu teha, et noh maksan seks kuupäevaks tagasi jne. nagu see asi tihtipeale on. Algul ta andiski ja nagu ikka, küll seal venisid kuupäevad ja leiti kaalukaid vabandusi ja pidi ise neid taga otsima, jne. Täit summat ei maksnud keegi kunagi tagasi, ikka jäi lõpust puudu. Siis muutis rahaäss taktikat. Noh, tuli jälle hädaline. Mees kuulas aga jutu viisakalt ära, lasi lunijal kergelt marineerida ja tegi siis vastuettepaneku, et kuule, ma annan sulle poole sellest summast, mida sa laenuks tahad, täitsa niisama. Aga kokkulepe on ka - ära enam kunagi sellise murega külla tule. Enamus mõmises seepeale  midagi arusaamatut, mudis mütsi ja lahustus vaikselt ära. Aga leidus ka mõni eriti külma kõhuga vend, kes almuse vastu võtsi ja hiljem miskipärast silma alt ära püüdsid hoiduda. Lühikese ajaga vabanes ta suuremast osast tülitekitajaist ja ei pidanud tegema tüütu arvepidamise ja minikrediidi jäägi sissekasseerimisega sealt, kust vaevalt et midagi võtta oleks olnud.

See oli nüüd ksf! tõnni meenutuse peale meenunud tõik.