[indreksirk]

Selel veljehulluse peale: kui täna edasimüüja installib käulale mingid edevamad võluveljed, mida lisavarustuse listis pole, ja kunde selle ära ostab, on tegu 30 aasta pärast VALEDE velgedega, mis ei ole originaalid??? 

Kui Ded väidetavalt velgi ei vahetanud, ja miks pidanuks eespool viidatud põhjustel a'la defitsiit jms, siis tuleb IGAL eksperdil seda FAKTI tunnistada! Mis kuradi lollus see käib??? Kui just täpselt NEED rattad on selle auto all olnud aastast 1984 alates, siis need ongi originaalid! Ja tegelikult tuleks ka Ded'i Volga-pedaali upgrade originaaliks lugeda! See vaimne pederastia EI OLNUD meil Musta Numbri idee väljakäimisel ja esimeses versioonis kõige aluseks. Jah, Nõukatehnikale pidi panema karmimad reeglid aga sellest on ka pea KAKS AASTAKÜMMET möödas! Kusjuures juba siis, meie nooremate pundiga ala Noor, Piibur etc, olime seda meelt, et pigem väärtustavad need korrektsed ümberehitused  autot, mitte arutu täisoriginaalsus. Need Volga pedaalid ja superluksi rattad annavadki autokesele iseloomu: sõjaveteranist Ded'i auto, mida hoiti kui reliikviat garages!  Ajades selle väidetavasse "originaali" kaob selle auto väärtus...

PS: olen neid mustanumbri kliinilisi nõukaaegseid laadapille vaadanud - täiesti külmaks jätavad! See must plätakas ei tee neid väärtuslikuks vanatehnikaks. Ma tahaks näha vanaisa hõngu, kooperatiivi resti tagaaknal, just täpselt sellist makki sees ja vanaema õmmeldud nahkpatju tagaaknal + Läti udukaid ees. Ka kooperatiivi Iiris plastikdetailid oleks tase! Ja neid on ning pole kliinilist musta plätakat küljes. 

PPS: Ded oli normaalne Mees ja parem insener, kui itaaliaanodest makaroniõgijad! Lada pedaalidega ei saagi normaalse nr.46 kirsaga sõita  Ded on laadast Auto teinud  JA juttu jätkuks auto kõrval kauemaks...

Vanasõidukitele kehtestatud nõuded on sündinud kõigi 15 aastat tagasi tegutsenud vanatehnikaklubide esindajate aktiivsel osavõtul ja konsensuslikul otsusel. Aruteludel osalesid sealhulgas ka härrad Noor ja Piibur. Aga veel mitukümmend nooremat ja vanemat meest. 

Loomulikult võiks igasugused originaalsuse nõuded kõrvale jätta ning väljastada vanasõiduki registreerimismärgi igale vanale sõidukile, kuid mis oleks sellise tegevuse eesmärk. Miks peaks teatud vanusepiiri ületanud autol või mootorrattal olema teist värvi registreerimismärk. 

Organiseerunud vanatehnikaharrastajad leppisid omavahel kokku nõuetes, millele üks vanasõiduk peab vastama. Meie armas väike riik kiitis selle vastavate seadusemuudatustega heaks. Kui tahame teistsuguseid nõudeid, siis lepime kokku ja palume vastavad muudatused teha. 

On väga selged põhjused, miks vanasõiduki regulatsioon on seotud originaalsusega ning just tehase nõuetega. Vanasõiduki hindamise käigus tuvastatakse sõiduki tehniline seisukord ja valmistaja poolt kehtestatud ohutusnõuetele vastavus eelkõige sellega, et kasutatud on valmistaja poolt ettenähtud detaile. Võib-olla on ka isetehtud pedaal või mingid muud veljed ka ohutud ning täiesti kasutatavad. Paraku tähendaks see, et vanatehnika asjatundjad peaksid selle ohutuse kuidagi tuvastama. Antud sõiduki vaatenurgast ei ole ilmselt teisele mudelile samas tehases valmistatud velgede paigaldamine ohutuse seisukohast probleem ning kindlasti ei ole takistuseks ka musta numbri saamisel. Tehakse väike märkus aktile, kuid kindlasti ei vii see originaalsust alla nõutava lävendi. Ise ümber ehitatud pedaalidega on asi keerulisem, kuna nende ohutus ja konstruktsiooni tugevus ei ole ekspertidel paraku tuvastatav. Jah, mõnikord võib taastatud detail olla ka nõrga konstruktsiooniga, kuid seda me ette näha ei saa. 

Tunnustan väga 20 aastat tagasi klubi Unic (sealhulgas Priit Veski osalusel) tehtud tööd, mille tulemuseks oli 2001. aastal unikaalse sõiduki registreerimismärgi standardi valmimine. See must number ei olnud mõeldud üksnes vanadele sõidukitele, vaid unikaalsetele sõidukitele sõltumata nende vanusest. Paraku ei loodud siis hindamiskriteeriume, mis on unikaalne sõiduk. Selleni jõuti alles 5 aastat hiljem 2006. aastal ning üheks hindamiskriteeriumiks sai sõiduki vanus ja teiseks originaalsus ehk valmistajatehase nõuetele vastavus. 

Minu isiklikul hinnangul on valitud õige tee, et vanasõiduki krieeriumiks on ikkagi tehase nõuetele vastavus, mitte aja jooksul omaniku poolt oma suva järgi tehtud ümberehitused ja tuunimised. 

Ja lõpetuseks - tõenäoliselt (mina ei ole ekspert ja ei saa anda garantiid) ei saa ei pedaalid ega veljed selle auto puhul iseenesest takistuseks musta numbri saamisel. Jah - originaalsusprotsent väheneb, kuid see ei ole eesmärk omaette. 

Ajastukohane tuuning on igati lubatud. Kui autol on ajastule vastavad tuuningveljed, siis ei loeta seda veaks. Kui aga on kasutatud lihtsalt teise automargi või -mudeli velgesid edevuse eesmärgil, siis ilmselt see vähendab ka originaalsusprotsenti. Iseõmmeldud padjad, kooperatiivi kapsariivid jm nostalgiatribuutika ei takista musta numbri saamist. Küll aga võib takistuseks saada lihtsalt käepäraste vahenditega tehtud remont või tuuning, mis erineb originaalist. Lubades vabalt mistahes kõrvalekaldeid sellepärast, et ded on huvitav inimene, ei ole just kuigi tugev argument. Vanadest aegadest võib dediga heietada nii valge kui musta numbri kõrval. Dedi suvaline "tuuning" aga hakkab elama oma elu ning järgmistel taastajatel jääb mulje nagu nii tulekski teha ning need steriilsed musta numbriga autod on valesti taastatud. 

Eesti Vanatehnika Klubide Liidu registri kohaselt on 28.09.2020 seisuga vanasõidukina tunnustatud 674 autot-mootorratast-bussi-veoautot-haagist. Sealhulgas 67 autot, mis on valmistatud Volga Autotehases.

Väga mõnus arutelu ja lihtsalt imetlusväärne, kuidas mõned mehe teemad nii viraalseks lähevad. 

Edu Matile, kõigile kaasarääkijatele ning loomulikult suur kummardus ka oponentidele. Elame heal ajal, et meil on aega ja võimalust selliste asjade üle arutleda ja vaielda.