[andtalk]

Sellest, mis kõigil skeemidel on ühine, saab järeldada, et oluline on mõlemad releed täpselt identifitseerida. Kumb on üks ja kumb teine. (skeemil numbritega 6 ja 7, asendiplaanil 5 ja 4 )
Must relee on tõenäoliselt relee , mis juhib küünlaid otse (ehk skeemil 6 ja asendiplaanil 4).
Kui relee, mis plõksub süüte lülitamisel, on see teine relee (skeemil 7 ja asendiplaanil 5), mis juhib küünlaid läbi takisti, peaks küünalde siinile tulema mingisugunegi pinge kasvõi hetkeks. Seega kontrolli ka takistit, mis vist on üsna samasugune hõõgküünal (sisselaskekollektoris) ?
Teades, millisel releel on juhtsignaal, saab ka mõõta otse juhtplokis, kas seal tulevad signaalid on kummagi relee jaoks ok.

Ise ehitatud surunupu + releega küünalde juhtimine on igati toimiv variant, saab anda surakat vastavalt välistemperatuurile ja vajadusele. Natuke ebamugav on, kui küünlaid on vaja kuumutada ka mootori töötamise esimestel minutitel ja peab nuppu ise pikalt all hoidma.

Releede nummerdus on sul täpne. Must on skeemil 6 ja asendil 4. Hall on skeemil 7 ja asendil 5. Hall plöksib süüdet keerates. Mustani ei jõua surakas ja must otse seoses küünaldega. Ikka päris keeruline. Mitu releed, takistid jne juhtplokk. Kõik ühenduses. 

Küsimus diiselmootorite osas. Kui juhtplokk/aju arvab, et mootor on soe, kas see siis üldse paneb ilma asjata küünlad hõõguma? Kokkuvõttes iga lülitus vähendab eluiga, ehk on loodud sedasi, et sooja mootori korral ei lükka neid hõõgumagi.

Teine küsimus on nupu kohta. Kas ebaühtlane surunupuga küünalde soojendamine ei vähenda nende tööiga? Ju neile ka insenerid või asjapulgad arvutanud peale täpselt, mitu sekundit võib anda jne. Vabandan, kui väga rumal küsimus.