[meli666]

Kettidest veoratastel on rohkem abi. Säärastest korralikest, nelikantlüli ja jääkrihvidega asjadest. Mingid suvalised lehmapäitsed suurt ei aita.

Tuleb ikka aru ka oma mõistusele anda ja 150-ne ratastele mitte kette aretama hakata. Nendega liigub kahtlusele peab ülekanne vastu, ei pea suunas arvestatavalt lähemale.
Mul CK-4 rataste komplektil on korralikud ketid ja tean, kui hästi see haakuvust parandab.

Poisid te unustate vaid ühe asja ära. T25 on originaalis suurte/kitsaste ratastega MOTOPLOKK.

Praegu maadlete laiade tagaratastga. Siis maadlete vedava esisillaga, siis maadlete mootori jõuetusega, Siis käigukastis reversploki vastupidavusega ja lõpuks tagasillaga. 
Kas kellegil on lihtsalt liiga palju vaba aega? Või tahetakse tõesti nooruses enda tervist ehituse peale tuksi keerata (räägin kogemusest) ?


Äkki oleks mõtekam ikkagi õigem algtoorik võtta, millel ei teki iga asja lisamisega uusi hädasid...

Ma arvan, et sa võiksid mulle oma põkatsid kahekorde vanaraua hinnaga ära müüa, diil? Mul ju nagunii hakkab mägedena käiseid ja muud kraami kuluma.
Vedav esisild oli lihtsalt uitmõte ja teostama ilmselt ei hakka. Miks, see selgub natukese pildi materjalina hiljem. Lühidalt pole vaja.
Mootor nüüd küll lahjaks ei jää. Selleks on käigukast. Soometsa kõrgel asuvate puujuurte vahel nagunii viiendaga lasta ei saa. Õigemini saab, aga siis mitte kurta, et õkvade iseenesest asi katki läks.
         

Reevers on ka üks paljukirutud asi. Samas endal käigukast tehtud aastat 15 ja rohkem tagasi. Kestab, polegi katki läinud.
Vabast ajast. Mul kulus nende rataste tegemisele, nii esi kui ka tagumised, kolm päeva. Rattad ise on sisuliselt null hinnaga. Lauda tagustes on neid veel mägedena.
Nooruses tervist tuksi keerata? Kui ma ostan 15000.- raudhobu või teab mis traktori. Selle summa teenimiseks pean ka oma tervist rikkuma töölkäimisele. Lotomiljonär ma veel pole.
Mis traktor see hea toorik siis oleks? Olen remontinud nii hiinlasi, kui ka korealasi. Jämedama palgi tõstmisega ikka neil rippsüsteemi õlak nii mõnigi kord maha murdunud. Nähtud oma silmaga, siis...  25-el vähemalt on rippsüsteem motoploki kohta tummine.
Ära solvu, ega viha pea. Oled mind põka asjade asjus palju aidanud ja selle eest austus. Aga las ma teen ja tunnen mõnu. Vahel peab ikka omal nahal ka läbi elama, siis on jõud ka edasi viiv.
Tänane tähelepanek. Põkaga mitmekümneid kordi sõidetud ja väga mäda ei tundunudki. Läksin aga jala sae järgi ja sups. Järeldus, põka avaldab vähem survet pinnasele, kui mina saapaga.
               

Ja lõpuks siis tänase päeva tulemus. Homme ja suts ka ülehomme teha ja ongi olemas selleks aastaks. Toimib.