24-12-2020, 11:56 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-12-2020, 11:59 AM ja muutjaks oli Janka.)
Või teine näide...
Talv aastatel 2005 vastu 2006-ndat.
Äss, kelle juures töötasin, oli langi ostnud aastaid enne seda, aga raiuma asuma ei hakanud, sest veotee kulges pea kilomeetri ulatuses üle soise ala ja polnud lihtsalt talve, mis varemalt koormuse pinnasele välja oleks kannatanud.
'05-l siis lõpuks paistis, et midagi hakkab koitma...
Tüüp alustas langi ülestöötamist sellest, et lasi veoteele tasapisi saepuru vedada. Kui mind harvesteriga peale saatis, polnud see liin veel lõplikult valmis ja langile sisenesin üldse teisest kohast. Hädavaevu jõudsin pärale, kuid üks kord kannatas sealt sealt siiski läbi sõita nii, et ise ära ei uppunud. Kütusevaadi võtsin kah kaasa, et kolm-neli päeva lõikusega vastu pidada selliselt, et masinaga välja asja poleks.
Kui juba mingisugune arvestatav kogus oli maha nüpeldatud, saabus vedaja ka langile. See asus esmalt okstega seda osa teest katma, kuhu puruveok polnud jõudnud ja kui kõik valmis, võttis esimesed arglikud palgikoormad peale.
Paari nädalaga saime seal siis kahekesi kenasti hakkama.
Kes täna maapinda enam niimoodi nunnutab?
- Mitte keegi! Või väga vähesed.
Katsu sa okstega veoteed täita, kui omanik on meeletud miljonid oma perssekukkunud ostule magama pannud ja iga puulehe ning okka nüüd oma tuludesse arvestanud.
Talv aastatel 2005 vastu 2006-ndat.
Äss, kelle juures töötasin, oli langi ostnud aastaid enne seda, aga raiuma asuma ei hakanud, sest veotee kulges pea kilomeetri ulatuses üle soise ala ja polnud lihtsalt talve, mis varemalt koormuse pinnasele välja oleks kannatanud.
'05-l siis lõpuks paistis, et midagi hakkab koitma...
Tüüp alustas langi ülestöötamist sellest, et lasi veoteele tasapisi saepuru vedada. Kui mind harvesteriga peale saatis, polnud see liin veel lõplikult valmis ja langile sisenesin üldse teisest kohast. Hädavaevu jõudsin pärale, kuid üks kord kannatas sealt sealt siiski läbi sõita nii, et ise ära ei uppunud. Kütusevaadi võtsin kah kaasa, et kolm-neli päeva lõikusega vastu pidada selliselt, et masinaga välja asja poleks.
Kui juba mingisugune arvestatav kogus oli maha nüpeldatud, saabus vedaja ka langile. See asus esmalt okstega seda osa teest katma, kuhu puruveok polnud jõudnud ja kui kõik valmis, võttis esimesed arglikud palgikoormad peale.
Paari nädalaga saime seal siis kahekesi kenasti hakkama.
Kes täna maapinda enam niimoodi nunnutab?
- Mitte keegi! Või väga vähesed.
Katsu sa okstega veoteed täita, kui omanik on meeletud miljonid oma perssekukkunud ostule magama pannud ja iga puulehe ning okka nüüd oma tuludesse arvestanud.