[spitfire]

Üha enam ja enam laekub informatsiooni nii siit kui sealtpoolt ookeani ja mitte keegi ei usu, et 1932/33 aastal Nõukogulased tegid selle auto ise. Võtan lühidalt kokku USA-st saadud informatsiooni.
 1932 aastal, kui Ford alustas tegevust Venemaal oma A ja AA tootmisega ja konkurentide arvates teenis suuri kasumeid leidis General Motorsi juhtkond, et ei tohi rongist maha jääda ja moodustati töögrupp Harley Earl-i juhtimisel ja tehti koostöö pakkumine venelastele. Venelased haarasid söödast kinni ja sündis plaan hakata tootma limusiine partei kõrgema ešeloni tarbeks. Eesmärgiks seati 20 000 autot. Koostöö partneriks valiti Putilovi tehas Venemaal. Venemaale saadeti 2 autot ja kümnekonna auto detailid, et õpetada välja töölised ja kohandada need autod Venemaa oludele. Selleks saadeti Peterburgi ka koosteliini insener Ludwig Skangel, kelle juhtimisel siis hakati neid autosid kokku panema. Ja juba 19 märtsil 1933 tegi esimene auto 1500 km proovisõidu. (mitte nagu Vene allikad väidavad 24 Aprill, valmis alles esimene šassii) Proovisõit tõi välja hulgaliselt probleeme, enamuses tingitud madalast bensiini ja õlide kvaliteedist. Neid õieti ei suudetudki parandada, sest USA -s oli juba kasutusel Limusiinidel Bensiin A78 aga Venes vist, kui õigesti mäletan A56, rääkimata õlidest. Ühesõnaga need autod said kuidagi kokku aga General Motors kaotas huvi, sest saadi aru, et Venemaal nii keerukate autode tootmine pole lihtsalt võimalik ja kogu projekt lõpetati. Venemaa jaoks oli vaja palju lihtsamat autot, nagu olid Fordi mudelid. Seoses General Motorsi lahkumisega anti limusiinide tootmise ülesanne Moskva Stalini nim tehasele, mis siis tunduvalt lihtsustas Buick/L1 mudelit ja 3 aasta pärast saigi tootmis küpseks ZIS 101.

Kogu ülalpool toodud info allikas on netis vabalt kättesaadav Maurice Kelly raamat Russian Motorvehicles 1930 -2003. Samast allikast pärineb ka vihje, et L1 prtotüübi aluseks võib olla hoopis 31-90.

Aga juhin tähelepanu hoopis sellele kuidas samu fakte esitletakse. NL-i väljaannetes ja Us ja a-s. Mitte partei ei andnud käsku vaid Harley Earl valis partneri.. Mitte Stalin ei lõpetanud Kirovi (kes aasta hiljem lasti maha) L1 projekti vaid GM kaotas huvi... Teada on, et Stalin ise neid 6-te Moskvasse saabunud autot vaatama ei läinud. Jah kui siin pool on poliitilised huvid, siis seal pool ookeani majanduslikud. Ja ilmselt on õigus mõlemal, lihtsalt erinev vaatenurk. Kui siia lisada veel see kurikuulus tuuletunnel, mis asus ka juhtumisi Kirovi nimelises ülikoolis, siis siin sai mägedepojal juba mõõt täis : )

Ei ole keegi seda partei käsku näinud, aga kui uskuda ZaRuljomi siis, püstitatud ülesanne sisaldas ka nõuet, et autost peab olema sohvril võimalik seadistada vedrustust, mis kõlab nagu suunatud hange tänapäeva mõistes, sest sama raamat kirjutab ka GM-i sisesest konkurentsist sellele diilile.