09-02-2021, 00:40 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-02-2021, 19:11 PM ja muutjaks oli spitfire.)
Päris huvitav materjal Dmitri Daškolt mis erineb oluliselt varem avaldatutest (seda teksti ei saa tervikuna kopida, sorry seega minu lühemat sorti vabatõlge):
Peale traktorite tootmise lõpetamist 32, otsustati suunata vabanenud tootmispind esindusautode ja varuosade tootmisse. Selleks küsiti valitsuse heakskiit.
Aga juba juunis 1932 oli Stalin vastu 3 miljoni valuutarubla väljamaksmisele "Krasnõi Putilovets" tehasele, tehase ümberseadistamiseks esindusautode tootmiseks (väike võrdlus, et Zis 101 disain ja kereplekkide stantsid saadi hiljem ainult 500 tuhhi eest) viidates võlgadele ja metalli puudusele. Stalin tegi ettepaneku oodata tootmise alustamisega, kuni kodumaine tööstus on võimeline ise varustama tehast vajalike tootmispinkide ja sisseseadega, et mitte sõltuda impordist.
Kaganovitši ja Stalini vahelisest kirjavahetusest selgub, et S. nõustus Lihatšovi (kes oli Stalini soosik) ettepanekuga tuua L1 tootmine üle Moskvasse juba ENNE nende kuue L1 näidise valmimist.
1933 aasta sügisel kingiti neli L1-te Mongoolia partei kõrgemale juhtkonnale. Krasnõi Putilovetsi juhtkond, peakonstruktorid ja Projekteerijate suuremad ninad (siis mitte auto vaid autotootmise projekteerijad) represseritakse ja lastakse maha 37-38.
Kaks L1-te ja kogu dokumentatsioon ja joonised anti üle Moskva Zis tehasele. Projektmaterjal osutus mitte sobivaks ja esmalt planeeriti L1-tesid kasutada makettidena, seda siiski ilmselt ei tehtud. Mindi sama teedpidi nagu oli mindud Krasnõi Putilovetsis, alustati projekteerimist/kopeerimist otsast peale Buigi baasil 33-90. Esimeses järjekorras mindi üle meetermõõdustikule.
Kokkuvõtteks: siin on konkreetne viide, kellele, kuhu ja millal need neli L1-te läksid. Mingid fotod neist Mongoolias peaks ikka kusagil olema. Ma ei tea kui aktiivsed Mongoli vanaauto huvilised on, aga no keegi "roostetanudrauahull" seal ikka on. Tuleks mõni kontakt leida. Fiva liikmed nad kahjuks ei ole.
Peale traktorite tootmise lõpetamist 32, otsustati suunata vabanenud tootmispind esindusautode ja varuosade tootmisse. Selleks küsiti valitsuse heakskiit.
Aga juba juunis 1932 oli Stalin vastu 3 miljoni valuutarubla väljamaksmisele "Krasnõi Putilovets" tehasele, tehase ümberseadistamiseks esindusautode tootmiseks (väike võrdlus, et Zis 101 disain ja kereplekkide stantsid saadi hiljem ainult 500 tuhhi eest) viidates võlgadele ja metalli puudusele. Stalin tegi ettepaneku oodata tootmise alustamisega, kuni kodumaine tööstus on võimeline ise varustama tehast vajalike tootmispinkide ja sisseseadega, et mitte sõltuda impordist.
Kaganovitši ja Stalini vahelisest kirjavahetusest selgub, et S. nõustus Lihatšovi (kes oli Stalini soosik) ettepanekuga tuua L1 tootmine üle Moskvasse juba ENNE nende kuue L1 näidise valmimist.
1933 aasta sügisel kingiti neli L1-te Mongoolia partei kõrgemale juhtkonnale. Krasnõi Putilovetsi juhtkond, peakonstruktorid ja Projekteerijate suuremad ninad (siis mitte auto vaid autotootmise projekteerijad) represseritakse ja lastakse maha 37-38.
Kaks L1-te ja kogu dokumentatsioon ja joonised anti üle Moskva Zis tehasele. Projektmaterjal osutus mitte sobivaks ja esmalt planeeriti L1-tesid kasutada makettidena, seda siiski ilmselt ei tehtud. Mindi sama teedpidi nagu oli mindud Krasnõi Putilovetsis, alustati projekteerimist/kopeerimist otsast peale Buigi baasil 33-90. Esimeses järjekorras mindi üle meetermõõdustikule.
Kokkuvõtteks: siin on konkreetne viide, kellele, kuhu ja millal need neli L1-te läksid. Mingid fotod neist Mongoolias peaks ikka kusagil olema. Ma ei tea kui aktiivsed Mongoli vanaauto huvilised on, aga no keegi "roostetanudrauahull" seal ikka on. Tuleks mõni kontakt leida. Fiva liikmed nad kahjuks ei ole.