[lauril]

Vastan siis ise küsimusele, ISO 1 (ehk esimene rahvusvaheline ISO standard üldse!) tekst on lühike ja selle ainus eesmärk on määratleda geomeetrilistel mõõtmistel tugitemperatuuriks 20 C. Kui keegi soovib esitada täpseid pikkuse mõõtetulemusi, siis tuleb alati viidata, mis temperatuuril tehtud või millisele temperatuurile üle viidud need tulemused on ja enamasti kasutataksegi 20 C. Vastasel juhul on mõõtetulemus kasutu. Enamasti küll tavakasutuses (kuni paari mikromeetri täpsust taga ajades) ja mitte väga suuri objekte mõõtes lolliks ei pea minema ja ümberarvutusi tegema hakkama, kui mõõdetav objekt ja mõõtevahend on sarnase joonpaisumisega materjalist, keskkonna temperatuur ei ole 20-st väga kaugel ja mõõtevahendi ning mõõdetava objekti temperatuuridel on lastud ühtlustuda (ja neid ei käpita paljakäsi).
Kahtlemata suudeti ka 20. sajandi alguses mikromeetri täpsusega mõõtevahendeid toota, olulised tööstuses kasutatavad pikkuse mõõtmise vahendid nt pikkusotsmõõdud (siin ka Johanssoni plaatideks nimetatud) või kruvikud ja rõngas- kork-kaliibrite kontrollimiseks sobilikud komparaatorid said oma tänapäevale sarnased tööpõhimõtted ja kuju paika 19. saj teisel poolel või viimastel kümnenditel.

L@metroloog