30-03-2021, 00:02 AM
Vahepeal oli väike hoovõtt, mille käigus sai hoo korralikult sisse ja kindla kava vänt sisse pista.
Selleks sai vändal see pikilõtku tugipind üle treitud eesmärgiga teha pronksplekist uus pikilõtkuseib astmega, et algul toetub sinna tehase kitsukesele pinnale ja umbes 5 sajandiku pärast hakkab ka treitud pinnale toetuma kui kulumine sinnani jõuab.
Kuidagi nii hakkab paistma, et oma treitud pinnad ületavad tehase lihvitud pinna siledust...
Siis prooviks vänt sisse uute saaledega, et kindlaks teha täpne seibi paksus ja siis läks asi sinnasamusesse.
Nimelt vändal 0,15mm ristilõtku ja kuigi vänt lihvitud vaid paar sajandikku alla nimimõõdu on selline lõtk.
Siis tuligi välja, et plokis on saalepesad 0,1mm üle mõõdu lastud ja plokk utiil või tuleb leida kes vändaliini üle töötleb.
Oma lollus ka täielikult, et algul ei kontrollinud sellist tähtsat asja ära ja sai hakatud täiesti mitteoluliste asjadega tegelema nagu veesärk ja õlipihustid.
Muidugi seda vänta sai loksutatud küll enne lahtivõtmist, kuid siis ei saanud lõtkust aru ja saaled olid täiesti ilusad et oleks võinud isegi tagasi panna.
Nüüd on aga plokk utiil koos tehtud töödega, kuna endale ei pane sellise lõtkuga asja kokku.
Tehase nägemus lõtkust on ka paras huumor, kuna lubatud vahemik on 7 sajandikust kuni 1,2 kümnendikuni.
Tundub, et praaki ei lähe seal tehases midagi ja mis läheb saabub meile Traktorikaupadesse müüki.
Siin tuleb nüüd pikem mõttepaus, kas jätkata selle mootoriga või võtta kohe mingi lääne kultuuriga tehtud mootor, kuna ülejäänud traktor nii imelik kui see ka pole töötab laitmatult ja ühtki tööriista pole pidanud tööl olles kätte võtma, kui välja arvata ühe klambri pingutamine ja see jama õli reduktsiooniklapiga.
See ei saa muidugi kaua kesta, kuna ilmselt on hülsis või kaanes mõra, kuna praktiliselt kohe peale käivitamist on veevoolikud kivikõvad ja on vaid aja küsimus, kuna teele jään.
Selleks sai vändal see pikilõtku tugipind üle treitud eesmärgiga teha pronksplekist uus pikilõtkuseib astmega, et algul toetub sinna tehase kitsukesele pinnale ja umbes 5 sajandiku pärast hakkab ka treitud pinnale toetuma kui kulumine sinnani jõuab.
Kuidagi nii hakkab paistma, et oma treitud pinnad ületavad tehase lihvitud pinna siledust...
Siis prooviks vänt sisse uute saaledega, et kindlaks teha täpne seibi paksus ja siis läks asi sinnasamusesse.
Nimelt vändal 0,15mm ristilõtku ja kuigi vänt lihvitud vaid paar sajandikku alla nimimõõdu on selline lõtk.
Siis tuligi välja, et plokis on saalepesad 0,1mm üle mõõdu lastud ja plokk utiil või tuleb leida kes vändaliini üle töötleb.
Oma lollus ka täielikult, et algul ei kontrollinud sellist tähtsat asja ära ja sai hakatud täiesti mitteoluliste asjadega tegelema nagu veesärk ja õlipihustid.
Muidugi seda vänta sai loksutatud küll enne lahtivõtmist, kuid siis ei saanud lõtkust aru ja saaled olid täiesti ilusad et oleks võinud isegi tagasi panna.
Nüüd on aga plokk utiil koos tehtud töödega, kuna endale ei pane sellise lõtkuga asja kokku.
Tehase nägemus lõtkust on ka paras huumor, kuna lubatud vahemik on 7 sajandikust kuni 1,2 kümnendikuni.
Tundub, et praaki ei lähe seal tehases midagi ja mis läheb saabub meile Traktorikaupadesse müüki.
Siin tuleb nüüd pikem mõttepaus, kas jätkata selle mootoriga või võtta kohe mingi lääne kultuuriga tehtud mootor, kuna ülejäänud traktor nii imelik kui see ka pole töötab laitmatult ja ühtki tööriista pole pidanud tööl olles kätte võtma, kui välja arvata ühe klambri pingutamine ja see jama õli reduktsiooniklapiga.
See ei saa muidugi kaua kesta, kuna ilmselt on hülsis või kaanes mõra, kuna praktiliselt kohe peale käivitamist on veevoolikud kivikõvad ja on vaid aja küsimus, kuna teele jään.