06-04-2021, 23:16 PM
(02-04-2021, 00:07 AM)Brrr Kirjutas: Lõtku puudumine klappidel seletab ka klapi jäljed kolbidel. Kas ühisanumaga pritsega mootori pihustid on sama pikkusega?
See lõtku puudumine on kindlasti üks seletus, kuid mitte ainus sest enne lahtivõtmist sai pihustiaugust kolb üles aetud ja siis oli väljalase veel 1,4mm lahti, ehk gaasijaotus oli ka mööda.
Pihusti pikkusi võrdlesin ja on ka commonrailil sama pikkus, niiet tegu on konkreetse praagiga, vaata kust tahes.
Praegu muidugi on pihustipesad juba õige sügavusega ja selleks sai kiirelt selline instrument tehtud.
Esimese korraga karastus ei õnnestunud ja jäi pisut pehme, kuna sai jahutatud 2 sek vees ja siis õlis.
Teist korda läks sooja vette 4 sek ja sai piisavalt kõva et malmi lõigata.
Enne kasutamist oli muidugi vaja teada, kuhu ta siis pihustama hakkab ja selleks sai nii tehtud.
Muide sirget terastraati läbimõõduga 0,3mm polegi nii lihtne leida...
Järgmiseks taustale kolvi kambri kuju ja siit tuletaks isegi pihustusnurgad ära.
Teisel pildil on tegelikult sama mootori pihusti, kuid naabersilindrist ja tundub olevat suur saavutus masstootmise juures teha nii erinevaid detaile...
Nagu eesolevast selgub, siis hea õnne korral sobiks tavalised pihustid ka euro4 kolbidega koos pruukida.
Väljalaske poolsed joad on õieti suunatud, kuid pihustitoru poolne üksik auk on pisut mööda ja hakkab kolvile pihustama.
Muidugi kui kasutada tavalisi väikse ja sügava kambriga kolbe, siis selle jaoks on need kütusejoad ikka täiesti mööda.
Pole siis midagi imestada, et koguaeg on sinine suits taga kui koormust pole ja nagu pisutki rohkem koormata must jookseb ja kütusekulu kerkib kiirelt üle 1400 pöörde.
Kütuse erikulu jäi küll mõõtmata, kuid tagumikutunde järgi on Belarusi mootoril 2 piirkonda kus ta ökonoomne on ja see on 1100-1300 pööret ja 1600-1800 pööret.
Esimene on seletatav sellega, et kütusekogus on nii väike, et ei jõua kolvini ja teine piirkond sellega, et kolb kuumeneb piisavalt et kütust aurustada ja keerised silindris lähevad ka suuremaks mis selle kõik läbi segavad.
Asja parandamiseks sai igatahes proovitud sisselaskekanaleid suunata rohkem keerist tekitama ja teise abinõuna klappide ümbert teravad servad ära võtta et mitte õhku takistada ja et kuumusel poleks kust kinni hakata ja kaant mõrandada.
Poleks servi ära võtnud oleks ka pihustamine kaanest üsna lähedalt möödunud ja külm serv eeldatavalt segab külmkäivitust.
Venemaalt jõudis kohale ka meil haruldane kaup.
Näiteks sellised klapisääretihendid, mis kohalike väitel kestavad aastaid ja võib selle mure unustada.
Veel on neetud kapitalistide toodetud kolvirõngad ja kaanetihend, kuid sellest teinekord.
Vänt on ka lihvitud ja plokk saab hooni näha lähipäevil.
Võibolla saab see mootor isegi kokku kunagi...