[2715]

Mõlgutan siin ka mõtteid kuidas saaks lisaks puiduga toa soojaks saamisele ka elektrit.
Auruga teema. 
Ilmselt need rootsi sõjaväe aurugeneraatorid selleks ei sobi, kuna auruturbiin vajab vast ikka kõrgesurve auru.
Aga samas oleks auruteema vist lihtsam kasutada ja käitamine nõuaks vähem tööd-
Puugaasi teema.
Töömahukas. Kuigi mul on olemas nii puiduhakkur kui puidutükeldaja.
Võrku ühendamine:
Selline mõte oleks, kui puugaas käitaks nt 5kw ja 380v generaatorit, mille sagedus on sõltuv mootori pööretest, siis tuleks muundada see alalisvooluks kuni 1000v ja kasutada päikesepaneelide on-grid võrguinverterit.
Nüüd selline küsimus, kas selline trafo töötaks, kui iga faasi vahel on dioodplokk ja sealt saadav alalisvool ühendada jadamisi?
Palju võtab dioodplokk pinget maha? Sest 3x380v oleks ju pisut üle 1000v mis on päikesejaamade pinge.

Kui tohib mõtleks ka valjusti kaasa ja uuriks tausta.
Saan aru, et on vabalt käes kuiva hakitud puitu ja see eeldus lubaks juba mõelda puugaasi kasutamisele energia tootmiseks.

Generaatoriga on lihtne-mida kõrgem seda kauem käib ühe täitmisega ja mida jämedam seda stabiilsemalt käib.

Küll aga võiks kohe ära unustada idee, et paneme Hiina väikemootoriga generaatori puugaasil podisema ja elu ongi odav.
Mootori stabiilseks tööks on vaja suure silindrimahuga aeglase käiguga mootorit et halvasti põlev gaas muuta mehaaniliseks tööks pikalt ja stabiilselt.

Näiteks miski 4 liitrine ja silindrine mootor, mis oleks võimeline päevast päeva töötama madalatel pööretel, milleks peab ta omama kolvisõrmede õlitust.
Sobiva mootori leiaks seega diislite hulgast ja nüüd on küsimus kas jätta diisel süütekütuseks nagu meil T-40 kunagi oli kui kütusega oli kriis või loobuda diisli pihustitest ning asendada need küünaldega ja võtta surveastet madalamaks et sädemega edukalt süüdata.

Mõlemal on omad eelised ja puudused.
Diisliga süütamise pluss oleks mootori lihtne käivitamine ja generaatori üleskütmine mootori vaakumiga aga puuduseks umbes 0,5 liitrine diisli kulu tunnis.
Sädesüütega oleks eeliseks diisli kulu puudumine aga puuduseks käivitamise raskus ja vajadus generaatori üleskütmisel ventilaatori järele ning süütesüsteemi ehitus, mis pole muidugi keerukas sest tehti vanasti palju traktoreid T-40 bensiiniga käivaks sest akusid ei jagunud ja pikalt ei pidanud töötama laudatraktor.

Elektri tootmiseks aga pole mingit mõtet ajada generaatori pinget üle võrgupinge et vältida muundamiskadusid.
Võib näiteks keevitusgeneraatori ümber mähkida ja pingeregulaatoriga hoida pinget 230 või 400V ja toita sellega sobivat sagedusmuundurit mille tagasiside on võrgu sagedusest võetud või näiteks ankrumähisega mootorist või kasvõi elektrigeneraatorist võtta vahelduvvool mis alaldada ja toita alalisega sagedusmuundurit sobivast kohast ning muu nagu esimene variant.

Kütmiseks sobiks näiteks mootori jahutusvedelik kui mootor töötab ja elektrit toodab või siis massiivne objekt, mida köetakse elektriga nagu näiteks veepaak või betooni valatud sobiva takistusega küttekeha.

Siis võiks mootor käia näiteks ühe generaatoritäie päevas, umbes 5-6 tundi ja toota selle ajaga piisavalt elektrit ja sooja et ära kasutada odav/tasuta käes olev kuiv puitmaterjal.

Sel juhul ei peaks töötavat generaatorit täitma ja gaasi lõppedes seiskub süsteem ise.
Jahtunud generaatorit on lihtne täita ja hooldada ning see kooslus jõuaks paari töötsükliga toota majapidamise kuu elektri mida võib siis võrgust tagasi ka võtta kui ei viitsi süsteemi käivitada.

Aurumasina unustaks kohe ära suure hooldevajaduse tõttu.