[Aare R.]

Kusjuures pean mainima, et tegelikult on tõesti tegu väga läbimõeldud autoga, kuidagi kõik on suht loogiline ja mugav. 

Aga edasi. 
Nagu ütlesin, siis olid originaaluksed läbi ja seetõttu hankisin ka "uued" ehk siis teisisõnu kasutatud, kuid korralikud uksed. Seetõttu oli auto mingi aeg ka nagu lapitekk.


Pagass läks külge uhiuus originaal.


Kapott ja neeruplekk tulid mu eelmiselt autolt ning kapott sai loomulikult ka altpoolt värvitud.


Esistange tuli samuti mu eelmise auto küljest, kuid õnneks olid sellel kohe algul pidurite tuulutusavad küljes ning need olid tehasest samuti vaid 540-idel.


Uksed võtsin kõik ühekaupa eest ära, kõigil servad traatharja ja liivapritsiga puhtaks, happekrunt, epokrunt ja väljast ebatasasused siledaks. Loomulikult võtsin ma kõikidel ustel selleks eest klaasid, tihendid, ukselukud ja välispindadelt kõik tüüblid ja korgid küljest. Sealhugas ka ümber aknaklaaside olevad tihendid, et ka aknaraamid värvitud saaks. Pärast läksid ümber uste jooksvad tihendid kahepoolse teibiga külge tagasi.


Tagastange õnnestus kunagi saada originaal M5 oma ning ka see sai mingi aeg ära värvitud.



Esitiibadel olev hästi kerge rooste minema ja krundi alla ning kerevahaga üle.


Esitiibu eemaldades avanes pilt, kus ei olnud roostest haisugi ning loomulikult mulistasin selle ka veel kerevahaga üle.


Siis aga otsustasin, et tuleb kõik asjad enam-vähem kokku laduda ning hakata vaikselt keret siluma. Õnneks ei olnud seda loomulikult vaja palju teha, kuid siiski ei tasu unustada. et tegu pole uue autoga ning eks üht-teist ikka on ajaga tekkinud. 

Selleks ostsin sellise lihvmasina.


Mingi hetk paistis pill välja selline.


Aga mingi aeg sain ühe kohaga kaubale värvikambri kasutamise osas ning viisin auto väljasõidule.


Mõni aeg peale väljasõidule minekut paistis auto välja selline.


Kogu selle asja selgituseks ütlen, et kuna mul oli too aeg vaba aega palju käes- metsas möllasid ju linnukaitsjad-, tegin suure osa kõigest ära ise ning värvimise jätsin ühe noore maalripoisi hoolde, ju ma ei olnud endas ikka vist suurte pindade puhul kindel. Hinnas saime temaga kokkuleppele ja kuigi kõik ei läinud päris nii nagu plaanitud, ei näe ma põhjust nuriseda. Pealispinnad jäid küll natuke liiga kananahka, kuid kapoti ja katuse lakkisin ise uuesti ja see sai nüüd ka hea, ühe külje poleerisin ka üle ja võiks öelda, et nüüd on juba täitsa auto nägu


See viimane pilt on tehtud siis suvel läbi värvikambri ukse.