12-11-2021, 20:27 PM
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis aegajalt on vajadus mõne erilisema lõikeriista järgi ja seepärast sai soetatud selline seade.
Omab ta kõiki vene tööpingi omadusi, ehk lõtke ja eriliselt koleda valuga korpust ning piisavalt massi ja loodetavasti ka jäikust.
Mina teda muidugi kuigi hästi ei tunne, kuid loodan tundma saada ja loodetavasti satub seda lugema ka keegi, kes seda vigurit tihedamalt kasutab ja oskab mõnele küsimusele vastata.
Esitaks veab spindlit ringi eriliselt lame rihm, mille teoorias võiks asendada soonrihmaga tänapäeval, kuid kas sel on ka reaalselt mõtet?
Tema kalduvusest koormuse mõjul maha joosta olen siiski kursis juba ja et tema sirgelt jooksma reguleerimine on tõsisem vahekord selle seadmega, mispärast sel kaanel ka üksainus kruvi on.
Järgmine probleem on, et keegi on lõõtsale sisse lõiganud ja tundub see lõõts üldse maru kõva ja jäik olema ning seega oleks uut vaja.
On ehk keegi sinna sobiva toote kuskilt leidnud?
Ära on ka pätsatud jahutusvedeliku anum, kuid milline see olnud on ja mis pumpa seal kasutati ning on seal ka miski magnetiga metallipuru püüdja ette nähtud ja filter?
Elekter on aga suht süütu näoga isegi.
Juhtpinnad muidu tunduvad talutavad olema sest sai joonlaud lauale pandud ja sõidetud eri suundades ning kell ei näita sajandikkugi värelust.
Töötanud pole tema ka kuigi palju, kuna tehas väljastas ta kas 85 või 95 aastal, mida täpselt välja ei loe ja enamuse ajast ta seisis, kuna puidu närimise riistade teritust hakati 2001 aastal sisse ostma.
Tegu on ka uuema pingiga, millel kõik liikumised rullidel toimuvad ja seega pole ta selline tuim nagu vana mudel vaid laud jookseb väikse näpuga lükates ning seega peaks isegi tundlik olema.
Roostes on ta aga tänu hooletusele ja külmas seistes ta ikka aegajalt "higistab" nagu rasketele asjadele kombeks.
Lõtkud tuleks muidugi ülekannetest kaotada ja võitlus selle nimel algab peagi.
Samuti tuleb hakata valmistama erinevaid abinõusid terade terituseks ja unistuseks on teha ka kallutatav laud, mis magnetväljaga asju kinni hoiab ja luua võimalus väiksema eseme tasapinda lihvimiseks.
Kuhu suunda ta täpselt arenema hakkab pole veel antud hetkel lõplikult selge ja sellele vihjab ka pealkiri.
Omab ta kõiki vene tööpingi omadusi, ehk lõtke ja eriliselt koleda valuga korpust ning piisavalt massi ja loodetavasti ka jäikust.
Mina teda muidugi kuigi hästi ei tunne, kuid loodan tundma saada ja loodetavasti satub seda lugema ka keegi, kes seda vigurit tihedamalt kasutab ja oskab mõnele küsimusele vastata.
Esitaks veab spindlit ringi eriliselt lame rihm, mille teoorias võiks asendada soonrihmaga tänapäeval, kuid kas sel on ka reaalselt mõtet?
Tema kalduvusest koormuse mõjul maha joosta olen siiski kursis juba ja et tema sirgelt jooksma reguleerimine on tõsisem vahekord selle seadmega, mispärast sel kaanel ka üksainus kruvi on.
Järgmine probleem on, et keegi on lõõtsale sisse lõiganud ja tundub see lõõts üldse maru kõva ja jäik olema ning seega oleks uut vaja.
On ehk keegi sinna sobiva toote kuskilt leidnud?
Ära on ka pätsatud jahutusvedeliku anum, kuid milline see olnud on ja mis pumpa seal kasutati ning on seal ka miski magnetiga metallipuru püüdja ette nähtud ja filter?
Elekter on aga suht süütu näoga isegi.
Juhtpinnad muidu tunduvad talutavad olema sest sai joonlaud lauale pandud ja sõidetud eri suundades ning kell ei näita sajandikkugi värelust.
Töötanud pole tema ka kuigi palju, kuna tehas väljastas ta kas 85 või 95 aastal, mida täpselt välja ei loe ja enamuse ajast ta seisis, kuna puidu närimise riistade teritust hakati 2001 aastal sisse ostma.
Tegu on ka uuema pingiga, millel kõik liikumised rullidel toimuvad ja seega pole ta selline tuim nagu vana mudel vaid laud jookseb väikse näpuga lükates ning seega peaks isegi tundlik olema.
Roostes on ta aga tänu hooletusele ja külmas seistes ta ikka aegajalt "higistab" nagu rasketele asjadele kombeks.
Lõtkud tuleks muidugi ülekannetest kaotada ja võitlus selle nimel algab peagi.
Samuti tuleb hakata valmistama erinevaid abinõusid terade terituseks ja unistuseks on teha ka kallutatav laud, mis magnetväljaga asju kinni hoiab ja luua võimalus väiksema eseme tasapinda lihvimiseks.
Kuhu suunda ta täpselt arenema hakkab pole veel antud hetkel lõplikult selge ja sellele vihjab ka pealkiri.