[vurle]

Ma kasutan veel nõukaaegset "saasta" ja ei tilgu kuskilt. Ma ei saa aru, mis jama see küll on.
T.

Härrased, ärgem mingem kaunil jõuluajal tülli ainuüksi selle üle, millist kummi kasutada. 
Seda enam, et tüli tundub tõusvat selle peale, et räägitakse erinevatest sõnadest. Olen herr Talupojaga nõus... teatud reservatsiooniga. Nõukaaja tihendimajandus (nagu palju muudki) ei olnud mitte margi-, vaid mõõdupõhine. Üle laia kodumaa vorbiti neid kindlasti kümnetes tehastes, ühes paremini-täpsemalt-paremast toorainest (siingi kehtis ju põhimõte, kuidas tootja oskas tooraine tarnijat paremini "määrida", et plaan täidetud saaks), teises käis tootmine palgapäevajärgses seisundis. Seega võis toonane toodang ka väga broo olla, kui seda säilitati vastavalt tingimustele, ei lastud päikese käes tolmiks pudeneda, kasutatava õli sees metalli pole - siis ta töötabki väga hästi.
Tänapäeval on aga toimunud globaliseerumine ning ükski vana tont ei tea, kust tuleb nö alumise hinnaskaala (mitte ainult tihenditel) toodang - ja kas seda tehakse pressiga, mis on värskelt valmis saanud, või on hiinlased mõnest Venemaa pankrotipesast välja ostnud (ja taga hullemaks, selle äratrööbatu järgi omakorda koopia valmistanud).
Mingile kindlale valdkonnale spetsialiseerunud ettevõttel on tänapäeval vähemalt mingigi aimdus oma toodete tarneahelast ja loodetavasti ta vähemalt tahab müüa kvaliteetset asja. Sealt ka hinnavahe.
Ehk kokkuvõte - valik, mida kasutada, on iga mehe enda teha. Riski temaga niikuinii keegi ei jaga. Kui aga paagis on metallipuru või seda tekib pumbast-jagajast juurde ja filter on kah-nagu-on, siis polegi vahet, millise kummiga ratsutada - õnnetus juhtub niikuinii.