[indreksirk]

see hõbedane 126 on lausa kohutav! türklaste tiiva katted ja valge randiga rehvid ei kõlba kuhugi! rooliratas ei kuulu samuti antud autole.käigukangi nupp on samuti türklaste toodang.

Mis sellel roolil viga on? 1986 oli juba S il airbag peal.Ning ajastutruu tjuuning on lubatud.

ajastutruu tuuning.sellist rooli pole 126-le paigaldatud.selline rool tuli koos 140-ga.enam ei saagi aru millistes piirides on modifitseerimine lubatud.mina,naiivne nagu ma olen arvasin,et auto peab vastama sellele,millisena ta tehasest väljus

Vastused ksf! Sturmbannführeri küsimustele. Tähelepanu juhtimine on põhjendatud ja märkused asjakohased. Vastused ükshaaval.
1.   Poritiibade äärtes olevad roostevabad ehisliistud – kuna tegemist on ajastukohase lisavarustusega, mis on valmistatud just sellele mudelile, siis ei loeta seda veaks. Ei ole teada, et tehases oleks selliseid ehisliiste paigaldatud, kuid see ei ole välistatud edasimüüjate poolt või on sõiduki omanik selle ise vahetult pärast ostmist paigaldanud. Seost Türgiga ei ole tuvastatud.
2.   Valge randiga rehvid – mahutuvad samuti ajastukohase lisavarustuse alla, kuid ei ole andmeid, et auto oleks tehasest selliste rehvidega välja sõitnud. Ei saa välistada, et edasimüüjad või auto kasutajad tegid seda juba auto esmase kasutusele võtu ajal. Hindajad ei ole kujundanud ühtset seisukohta valgete rehvikülgede osas, mistõttu erinevatel hindajatel on suhtumine ja punktid erinevad. Nõutav on, et tegemist oleks õige rehvimõõdu ja -tüübiga.
3.   Puust käigukangi nupp – on ka ajastukohane lisavarustus, kuid konkreetne nupp on erinev valmistajatehase pakutust.

Üldise praktika kohaselt oleks pidanud need asjaolud olema märgitud ka aktis ning vähemalt käigukangi nupu märkus oleks toonud kaasa ka punktide korrigeerimise. Kas eelnevad detailid on „kohutavad“ ning „ei kõlba kuhugi“ on väärtushinnang, mida ei ole võimalik mõõta. See jääb sõiduki omaniku ja kõrvaltvaatajate maitse- ning kultuuriküsimuseks.
 
4.   Rooliratas – kuigi sellele konkreetsele autole oli juba tehaseandmete kohaselt paigaldatud turvapadjaga rool, siis konkreetne rooliratas ei ole mudelikohane. Selles osas on kriitika täiesti asjakohane ning tänu siinsele diskussioonile on leitud sellele autole ka mudelile sobiv turvapadjaga rooliratas.

Konkreetne sõiduk on uuena müüdud Šveitsis (säilinud on ka edasimüüja kleebis) ning selle varustus on tavavarustusest oluliselt erinev. Kasutuspiirkonda ja eriliste lisadega mudelit arvestades ei ole välistatud, et tuuningelemente lisati juba edasimüüja poolt. Täpsemal vaatlusel tuvastati sõidukil veel kõrvalekaldeid, millele ei osatud varem tähelepanu pöörata.
 
Eksperdid on tänulikud tagasiside eest. See on meie ühine hobi, keegi meist ei ole ideaalne. Protsendinumbri üle võib vaielda, kuid konkreetne sõiduk on ka aktis märkimata jäänud kõrvalekaldeid arvestades siiski ületanud vanasõidukiks tunnustamise lävendi (antud juhul pidi originaalsus olema 95%).
 
Veidi ka üldisemaid põhimõtteid.

Sõidukil saab olla mitu originaalsusvarianti:
-         Varuosakataloogi järgne komplektsus
-         täpselt tehaseväravast väljasõitmise seisukord (võib erineda kataloogist)
-         edasimüüja poolt kliendile üleandmise ehk nn esmase registreerimise seisukord
-         ajastukohaste tuuningelementidega (arvestades sõiduki mudelit ja kasutuspiirkonda)
-         hilisem kasutusotstarbe muutmine (raamautole ehitati tuletõrjeauto vmt)
-         kapitaalremont (Tartu Autoremonditehase TA-6, Koeru „Volga“)
Vanasõidukina tunnustamisel on aktsepteeritud kõiki variante. Kui on erinevused tehase seisukorrast, siis on üldjuhul sellele viidatud ka aktis. Praktikas on tulnud loomulikult ka ette, kui sellised märkused on jäänud tegemata. Hinnang originaalsusele ja punktid sõltuvadki sellest, milline variant on aluseks võetud.

Tänan kõiki konstruktiivse diskussiooni eest, mis lisaks foorumipostitustele on toimunud aktiivselt ka "kuluaarides". GAZ 69 osas saabub ka varsti tagasiside.