08-03-2023, 10:20 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-03-2023, 10:21 AM ja muutjaks oli Lauri_L.)
(08-03-2023, 00:20 AM)meli666 Kirjutas: Taldmiku lindi ja fibo vahele see bituumen soklilint, no ehk ok.
Aga fibo ja bauroci vahele, mis kavalus seal on?
Ma oma lolli pea ja selliste materjalidega mitte kokku puutunult mõtlen, et see laotud bauroc on ju seal fibo peal täiesti lahti. Laotud esiseina väiksed vahed lükka või ühe käega ümber.
Ok, tulevad sillused jne ja see muutub koplektseks, aga ...
Ksf Huvi5 tegelikult juba vastas küsimusele lühidalt ja selgelt.
Vundamendi taldmik on pidevalt niiskes-märjas keskkonnas. Vundamendi lint on poolenisti niiskes keskkonnas (osaliselt maa all, osaliselt soklis) ning seinaplokid on ja peavad olema kuivas keskkonnas. Kõik kolm materjali - betoon, fibo ja bauroc on rohkemal või vähemal määral niiskust imavad materjalid. Sellepärast peabki nende vahel olema hüdroisolatsioon (maaaluses osas ka küljel), et niiskus kihtide vahel liikuma ja levima ei hakkaks. Vastasel juhul oleksid majade seinad kõik alt märjad, läheksid hallitama ja mädanema.
Vundamendi linti ei kinnitata üldjuhul taldmikule ega ka hoone seinu lindi külge, kui selleks erilist vajadust ei ole. Ksf olli tõi eelnevalt väga tabavalt välja sidumise vajalikkuse olukordades, kus hoone seinale mõjuvad ümbritsevast pinnasest tulenevalt suured jõud. Antud hoone seisab ikka sirgelt püsti omal kohal. Näituseks läheb selle seina peale 30+ alust väikeplokke, aluse kaal laias laastus 600-800kg. 20+ tonni on pelgalt seinte kaal. Ei liiguta seda ükski normaalne hoonele mõjuv jõud vundamendi pealt. Pane üks alus telliskive aianurka seisma. On nad täpselt samas kohas ka 10 aasta pärast. Ise ei jookse kuhugi.
Välisseinte osadega on nii, et pärast sidumist on konstruktsioon ikkagi stabiilne. Kõik hooned meie ümber omavad rohkemal või vähemal määral selliseid sõlmi. Väga hea piltlik näide sellest on Stonehenge.