19-03-2023, 23:55 PM
(19-03-2023, 22:52 PM)qwerty009 Kirjutas: Vene traktoril taha on haakekolmnurk ju standardlahendus sügavast nõukaajast. Haakeseadmele sobiv vastus ning ei pea traktorist välja tulema, et haakeseadmeid taha võtta või tagant ära võtta.
Säärane sündinult loksuv asi on tõesti neil kuskilt maha viksitud. Väga ebakindel asi ühendusteks, eriti vähegi viltu ligitulemise puhul.
Läänes on neid kiirhaakeraame erinevaid välja mõeldud. Üks näide paljudest:
Sääraste raamide puhul on kaks jama.
Esiteks viivad haakeseadme kaugemale. Mis omakorda nõuab esiotsale lisaraskust, et esirattad ikka maas püsiks. Ning hüdraulika peab ka rohkem ähkima.
Teiseks peab tööriista haaketappide all olema piisavalt ruumi konksude mahutamiseks. Päris paljudel masinatel vajalikku ruumi ei ole piisavalt.
Lisaks on rippsüsteemil neli standardit (suurust), millest omakorda kolmest suuremast on kitsas versioon. Ehk seitse erinevat mõõtu.
Alumiste veolattide (aisade) laialihoidmiseks on erinevaid vedrutsczhydeeme välja mõeldud, aga kuna need kipuvad ülijuhte segama, siis lennutatakse need teise asjana romuhunnikusse. Esimesena lendab jõusiirdevõlli otsakate.
Isiklikult uuskasutan odava telgi torusid, mis jäid järele peale telgi lammutanud tuulepuhangut. Seda metallilaadsest ollusest torukest kannatab korda kümmekond vajadustmööda kõweraks paenutada, et saada veolattide vahe sobivaks. Kui lõpuks pooldub, läheb üle kaalu.
2715 annab siis teada, kui ülalolev targutamiseks läks.