[taruvaras]

Mosse siduriajamist tuleb õhk ise tasapisi välja ja õige ruttu. Õhk tahab ikka üles kerkida ja toru ka põhimõtteliselt vertikaalis, toru alaosas olev "seasaba" rõngas ei mängi ka olulist takistavat rolli.  Siduri peapumbal puudub kolvi tagastusvedru teises otsas asuv jääksurveklapp, nagu on see piduri peapumbas. Seal on tal tähtis roll, sest klapi sulgumisel peale pidurdustoimingut jääb süsteemi ikkagi pisike jääksurve, mis hoiab töösilindrite kolbidel mansetiservad alati  "kikkis" vastu tööpindu, et mõni väsinum neist ei hakkaks lekkima. See jubinas takistaks õhumullide väljumist vedeliku anuma kaudu, aga kuna siduriajamis seda ei ole, siis pole mullide väljumisel takistust. Pigem on siin kõik juba  korras. Mosse esimene käik on ilma sünkronisaatorita, seepärast häälitsused käigu sisselülimisel. Ja sooja kastiga eriti. Pigem harju esimest käiku alati panema läbi teise käigu. Isegi lõpuni ei pea tõmbama, piisab, kui natuke kangi tõmmata teise käigu suunas nii, et sünkrod rakeduvad ja peatavad veerevad võllid ja siis lükkad kangi esimese käigu peale, mis nüüd lülitub hääletult. Kui teine käik ei meeldi, siis võib seda teha ka läbi kolmanda või neljanda käigu, toime on üks. Kui ikkagi lülitub mingi raksuga, siis on vaja alt tõukurvarrast reguleerida, pikendades seda. Selle reguleeringu vajadustunnus on, et kui siduripedaal natukenegi põrandalt kerkib, hakkab kohe vedama. Eelpool kirjeldatud lülitusviis peaksid harrastama samuti ka veel vanemate mossede omanikud, ka vana Volga 21, "Pobeda", GAZ 69 ja muhu ZAZ 965 omanikud- nendel masinatel kõigil on esimene käik sünkroniseerimata!