19-05-2023, 10:07 AM
(19-05-2023, 07:18 AM)Alexey Kirjutas: Tegelikult on need tüübid auto omanikult raha välja tõmbamisel üsna professionaalsed. Võib-olla toovad nad mõne auto hea tulemuseni, kuid mitte antud juhul. See, mida viimasel fotol näha on, on nende 1,5 aasta tegevuse tulemus. Samal ajal tõmbasid nad välja 35 000 eurot ja üritavad saada veel 7-8 000. Keretöödel pole lõppu näha. Tegelikkuses on selle töö maksumus poole väiksem. Jutt mootori remondist ja jäi jutuks. Keelduvad kirjalikku lepingut sõlmimast.Panevad mingid laest võetud töötunnid üles: kas 100 või 300, kontrollida ei saa. Näidatud fotod ei anna aimu töö mahust. Kuid nende määrade järgi otsustades võttis see töö rohkem kui 1000 tundi. Kas saad ise otsustada, kas tulemus vastab kulutatud rahale? Sellise asja sõnastusega, nagu neil on, on nagu raha kaevu loopimine: kui 150 000-200000 euro kulub, siis öeldakse ikka, et auto pole valmis, kuna raha oli vähe. Isu ei piira miski . Otsustasin selle lõpetada ja leida läbipaistvama tegevusega töövõtja.Ma ei ole selle Horchi töid oma silmaga näinud - ainult selle foorumi kaudu. Seetõttu ei oska kuidagi kommenteerida tööde kvaliteeti.
Lihtsalt võrdluseks naaberteemas kajastatud Audi 920 keretöödest. Eelmise kevade seisuga ehk kolme aastaga valmisid tagaosa, uksed ja tulemüür koos aknaraamiga. Selle talve tööd ehk nina ja esimeste poritiibade tegemist arvestamata kulus plekksepal nende tööde peale ca 750 tundi. See on ainult plekksepa töö, maalri eeltöö on täiesti eraldi rida. Ja meie reastaureerimine käib nii, et oleme ise enamuse ajast kõrval + Vahur kulutab plekksepa tööga võrreldes 2-3 korda rohkem aega selleks, et teha ettevalmistusi plekksepa tööks. Sellisteks ettevalmistavateks töödeks on õigete disainide väljaotsimine, materjalide ettetoomine, teatud detailidel eeltöö tegemine ehk plekksepp lööb küll lõplikku kujusse ja keevitab, kuid toorik on mingis ulatuses ette valmis tehtud. Ja loomulikult kulub väga palju aega mõõtmisele ja sobitamisele, et plekksepp saaks oma tööd teha. Kogu keres oleva puiduosa oleme teinud samuti ise ja käinud puutöökodades toorikuid tegemas. Keegi ei ole kokku arvutanud tunde, mis on kulunud tuhandete teistest autodest tehtud fotode korduvale läbitöötamisele, et leida õiget taastamisviisi. Ja kuidas arvutada kokku seda, kui sõidame vaatama sarnaseid autosid, et võtta mõõte ja shabloone, pildistada jne. Lätis on meie mitmekordse ülevaatuse olnud kaks Audi 920 ja kaks Wanderer W23, Saksamaal oleme oma silmaga vaadanud ja mõõtnud 7-8 erinevat kabriolett Audi 920-t. Rääkimata pidevast internetis tuhnimisest ja teiste tehtud tööde uurimisest. Kirjavahetus teiste sama diagnoosiga inimestega, foorumite ja portaalide läbikammimine detailide leidmiseks.
Sellise auto restaureerimine ei ole lihtsalt vasara ja keevituspitsi kättevõtmine ning tööga pihtahakkamine. Kui on eesmärgiks lihtsalt keevitada korrodeerunud kohad tugevaks, siis saab palju odavamalt hakkama. Kui on eesmärk taastada originaali ehk sellisena nagu tehasest tuli, siis kulub rohkem aega teadustööks ning üsna väike osa käeliseks tegevuseks. Ma olen täiesti kindel, et mina ise õpipoisina ja originaalteabe otsijana olen kulutanud plekksep jaoks tööde ettevalmistamiseks ning õigete disainide otsimiseks ja väljaselgitamiseks oluliselt rohkem aega, kui plekksepp meie töökojas tunde.
Loomulikult võiks selliste tööde puhul olla täpne ajaarvestus, kuid see on sageli võimatu.
Eriti raske ja töömahukas on selline töö siis, kui konkreetse margi, ajastu või valmistamistehase tööga ei ole varem kokkupuuteid olnud. Tööde peavõtja ja restaureerimistöökoda on näidanud väga kvaliteetset tööd, kuid ma ei ole näinud nende käte alt valminuna ühtegi enne II MS valmistatud Saksa autot. Igal riigil, igal ajastul, igal margil on oma teatud käekiri ja selle tundmaõppimiseks on vaja aastatepikkust kogemust.
Aga lõpetuseks - püüdke ikka edasi. See on erakordne auto ning vaev on seda väärt. Kui eesmärk on originaalne sõiduk, siis on palju suuremad väljakutsed ning väljaminekud veel ees. Kui vähegi võimalik, siis peaks auto omanik olema asja juures mitte ainult arvete maksmise hetkel, vaid igapäevaselt suunamas projektijuhina. Kalleid valearvestusi on kindlasti tehtud ja tuleb kindlasti veel. Oma kogemus.
Ja päris lõpuks - selle auto taastamise peale kulunud raha tõenäoliselt kunagi tagasi ei saa. Kui teha väga korralikult ja originaalselt, siis on töö kallim kui saavutatud tulemuse müügihind. Kui teha odavalt, siis ostjat ei leia või leiad ebateadliku "lolli", kes ei saa aru, mida ta ostab ja maksab seetõttu üle. See auto oli müügis mõnda aega ning palju suuremate kogemuste ja rahakotiga inimesed loobusid. Põhjusega.