19-05-2023, 15:07 PM
Ma igaks juhuks selgitan, et ei kaitse ega süüdista kumbagi antud sõidukiga seotud osapoolt. Tõde ei ole kunagi must-valge.
Selliste sõidukite taastamisel ei ole ainuõiget viisi selliste tööde tegemiseks. Kui teha asju ise ja arvestada, et "kooliraha" on paratamatu, siis on pettumust vähem. Kui tellida tööd väljastpoolt, siis tuleb väga täpselt määratleda töö tegijale, mida oodatakse. Ja alati on üllatusi, sageli kalleid üllatusi. Enamasti jäävad need tööde tellija kanda, harva võtab töö ette võtnud meister need oma vastutusele. Eriti olukorras, kus tellija sisend ei olnud piisav.
Meil asjaga mitteseotud inimestel ei ole ka mõtet targutada, kas miski on ülerestaureeritud või kas võiks latti lasta madalamale leppides mingis hindamiskomisjonis väiksema protsendiga. Need tööd taanduvad tellija soovidele ja eesmärkidele. Väga sageli oodatakse mingi enda seatud eelarve piires maksimaalset tulemust või ei kujutata lihtsalt ette, kui mitmetahuline see töö ikkagi on.
Lugege selle pilguga Formika oma autode projektilugusid ning Raimsi Steyri ehitamise lugu. Need annavad aimu (väike pilguheit läbi lukuaugu) sellele, milline määratu töö ja sageli lihtsalt raisatud aeg kulub lisaks tavamõistes töötundidele. Mina näiteks olen teinud endaga rahu ja jõudnud tõdemusele, et oma aeg ja enda tehtud töö tuleb iga projekti eelarvest kirjutada kohe korstnasse ja liigitada kui "tasustamata vaba-aja tegevus". Samamoodi nagu näiteks endal söögi tegemine, kodu koristamine, lastega mängimine või oma riiete triikimine. Kui aga lased seda teha kellelgi teisel, siis tuleb selle eest maksta lisaks. Lisaks sellele tuleb arvestada, et sageli saab töö tulemuse teada alles pärast selle tegemist. Tuleb leida endale sobiva kvaliteed ja hinnaga meister - paraku turumajandus tingimustes tehakse vahel alapakkumisi või kiidetakse end üles. Ja sugugi mitte tahtlikult - meister võib luua endast parema pildi kui on tema võimed või eeldab tellija enamat, kui üldse on võimalik saavutada.
Ei ole ühte tõde, aga see teebki elu huvitavaks.
Selliste sõidukite taastamisel ei ole ainuõiget viisi selliste tööde tegemiseks. Kui teha asju ise ja arvestada, et "kooliraha" on paratamatu, siis on pettumust vähem. Kui tellida tööd väljastpoolt, siis tuleb väga täpselt määratleda töö tegijale, mida oodatakse. Ja alati on üllatusi, sageli kalleid üllatusi. Enamasti jäävad need tööde tellija kanda, harva võtab töö ette võtnud meister need oma vastutusele. Eriti olukorras, kus tellija sisend ei olnud piisav.
Meil asjaga mitteseotud inimestel ei ole ka mõtet targutada, kas miski on ülerestaureeritud või kas võiks latti lasta madalamale leppides mingis hindamiskomisjonis väiksema protsendiga. Need tööd taanduvad tellija soovidele ja eesmärkidele. Väga sageli oodatakse mingi enda seatud eelarve piires maksimaalset tulemust või ei kujutata lihtsalt ette, kui mitmetahuline see töö ikkagi on.
Lugege selle pilguga Formika oma autode projektilugusid ning Raimsi Steyri ehitamise lugu. Need annavad aimu (väike pilguheit läbi lukuaugu) sellele, milline määratu töö ja sageli lihtsalt raisatud aeg kulub lisaks tavamõistes töötundidele. Mina näiteks olen teinud endaga rahu ja jõudnud tõdemusele, et oma aeg ja enda tehtud töö tuleb iga projekti eelarvest kirjutada kohe korstnasse ja liigitada kui "tasustamata vaba-aja tegevus". Samamoodi nagu näiteks endal söögi tegemine, kodu koristamine, lastega mängimine või oma riiete triikimine. Kui aga lased seda teha kellelgi teisel, siis tuleb selle eest maksta lisaks. Lisaks sellele tuleb arvestada, et sageli saab töö tulemuse teada alles pärast selle tegemist. Tuleb leida endale sobiva kvaliteed ja hinnaga meister - paraku turumajandus tingimustes tehakse vahel alapakkumisi või kiidetakse end üles. Ja sugugi mitte tahtlikult - meister võib luua endast parema pildi kui on tema võimed või eeldab tellija enamat, kui üldse on võimalik saavutada.
Ei ole ühte tõde, aga see teebki elu huvitavaks.