[Tuunikala]

Nii, pildid korda tehtud, miskipärast telefonis tehtud postitus ajas asja sassi. Aga too tolleks.
Nii, järjejutt. Jõudsime Poola. Viimasest korrast kui käidud sai, on siiamaani luupainajad. Sandiväsitaja külad, tee mis tehud kuldi poolt sissetallatud raja järgi ning kõik muu, mis Poolaga kaasneb.
Aga, seekord asi teine. Veidi uurimist eelnevalt aitas kaasa ning nüüd läksin Poola teadmisega, et meid ootab uus ja uhke neljarealine maantee. Ja nii oligi. Mingid kilomeetrid. Ja pärast seda teetööd teetööde otsa. Kilomeeter kilomeetri järel. Peaaegu tahtis Waze viia tagasi luupainajateele, kuid õnneks otsustasin ise targem olla ja järgida silte, mida keegi targem GDDKIA poolt paika oli pannud. Ja siis algasid pihta probleemid..
Asi mida eelnevalt ei maininud. Nimelt vahepeal hakkavad pöörded kõikuma ning auto tahab välja surra. Reageerib gaasile ilusti, kuniks ühel hetkel otsustab, et talle aitab. Seda olukorda pole olnud kuskil 1000km eelnevalt. Ning nüüd tuli uuesti. Ja ära ei tahtnud kaduda.
Probleem tuli esile hullemas versioonis. Püsikat peale panna ei saanud. Hakkab puterdama. Varbaga gaasipedaali silitamine oli ainus viis, kuidas sõita saab.
Õnneks oli kõht tühjaks saanud ning võtsime naisega vastu otsuse võtta süüa. Maanteelt maha ja McDonaldsisse. Seal mõtlesin söögi kõrvale. Mis saab tekitada seda probleemi. Tagavaraks kaasa võetud väntvõlliandur tundus hea mõttena. Aga sellise viisaka asutuse parklas tundus patt alustada selle vahetusega. Vana sõber Google tuli appi.
Eelmine kord kui see viga oli, guugeldasin samuti. Uurisin erinevate tarkade käest ka, kuid keegi ei pakkunud head varianti. Aga nüüd, nosides burgerit, otsustasin otsida mitte auto järgi, vaid mootori.
Ning jõudsin sellise asjani:

Tegemist tühikäigumootoriga. Kui see tuli otsingutulemusena ette, tuli meelde üks varasem mälestus.
Aastal 2015 (äkki) ostsin endale VW Corrado. 94 aasta, 2.0 16V DOHC. Ning tal oli ühel hetkel probleem. Ja see oli täpselt sama probleem. Kaks korda pidin silmi nühkima ja mälusopis olevad mälestused läbi sorteerima. Aga see teadmine lõi kogu pildi selgeks.
Mis seal ikka, vaja leida lähim kauplus kus müüakse brake cleanerit. Asusime uuesti teele ning jumal tänatud, sattusime ummikusse. Ja siis istud seal, lolli näoga kui pöörded kõiguvad 1000 võrra, inimesed vaatavad viltu ning palvetad, et tee ääres oleval politseinikul on rohkem tegemist rekkaga, mille pagasit kontrollida vaja on.
Jõudsime Elk-i. Silmapiiril paistab pood: Castorama. Selline tunne nagu Jeesust oleks näinud. Ainus mis meid ning poodi lahutas, oli 2-kilomeetrine ummik. Libistan sidurit, hoian pidurit ja väldin kaks korda avarii tekitamist ennem, kui parklasse jõudsin. Jeeli-jeeli sai auto seisma kui ma juba poes ringi otsisin.
Umbes kolmanda asjana märkasin autotarvikute riiulit. 2 millisekundit hiljem seisan selle ees ning otsin endale vajalikku vahendit. Kuid mida pole, on kõige elementaarsem asi mida autonduses vaja on. Isegi eetrit polnud. Salongi oleks saanud panna lõhnama kui odav bordell, aga puhastada polnud millegagi.
Kuniks silmasin väikest purki kontaktide puhastusvahendit. Sobib.
Purk käes, kassast läbi ja tagasi autos. Poe parkla oli aga liiga viisakas koht. Paar tänavat eemal kivipurustusplatsi kõrval oli palju parem koht selle töö ettevõtmiseks.
15 minutit hiljem oli klapp maas, puhas ja peal. Kui eelnevalt käis klapi sees olev h***vinka raskelt või jäi kinni, siis pärast puhastust käis vabalt. Ning oligi probleem lahendatud.
Ning sellega ainus probleem piirdus, peale teetööde. 130kmh kella peal kus sai, jõudsime esimesse ööbimisse.

sellega piirdus esimene päev.