[vant]

siin on küll ohjeldamatult lolli juttu aetud, seega jätkan.
Ei tea kuskohast tuleb selline luuseri jutt nagu "kaevandamisest riigile makse ei laeku ja jääb ainult auk maasse".
Fosforiidi kaevandamine peaks kindlasti jääma riigi kätte ja tulud sellest riigikassasse. Narrus on see rikkus kasutamata jätta. 
Enne muidugi kindlaks teha, kas see kaevandamine tänapäevaste vahenditega oleks piisavalt keskkonnasõbralik. Kindlasti tasuks seda vähemalt uurida - aga näib et isegi seda ei julgeta. Lihtsam on ju elada nagu kärbsed sitahunnikul. 

Tselluloosivabriku puhul kuses Jüri Ratas püksid täis ja andis uhhuukarja lärmamisele alla. Isegi ei uuritud mitte midagi. 
Ja nüüd veetakse meie puit toorainena Soome või Rootsi, kus see väärindatakse. Seal millegipärast osatakse ja saadakse sellega hakkama ja see on ka põhjus miks meie iialgi nendega võrreldavalt rikkaks ei saa. Meil siin on banaanivabariik. Kui kellelegi läks öeldu hinge ja peab taaskord vajalikuks lämisema hakata nagu antud kombinaat ei annaks peaaegu kellelegi tööd, siis esiteks pole see tõsi ja teiseks on see ainult näide. Iseloomustamaks Eesti riigi suutlikkust.

Lämiseva luuserina uhhuukarja seast pean siiski vajalikuks märkida, et pasatehasele pani bänni ikkagi Urmas Klaas. Asjaolu, mida poleks uskunudki, arvestades seda, kuidas tema peakontor "miljarditehasele" kaasa elas. Seda, kas J. Ratas s.ttus või kusi ennast täis, ei tea, ekskremendihuvilisest ksf teab paremini. Igal juhul võttis Tartu linnapea oma uhhuudest alamaid kuulda. Ega seal Tartus ju peale uhhuude kedagi polegi, ei saada heast asjast aru ja kirtsutavad paha haisu peale nina.
Veel kord- Soomes ja Rootsis, kus suuri jõgesid on mitte kordades, vaid kümnetes kordades rohkem kui meil, saabki lubada luksust tehaseid nende äärde rajada. Ühes jões läheb midagi vussi, teised kolmkümmend jäävad alles.
 Küsimus oli ärajäämise seisukohalt eelkõige küll Tartu elanike vastuseisus, mitte Emajões, aga hea et niigi läits. Kui 100 tuhande hääl ka midagi ei loe, siis ei loegi ju miski. Oma nottinmaibäkkjaard jutud võite ka sel juhul sinna samusesse pista, kui linnatäis inimesi ei taha mingit s.tahaisu sisse hingata, siis nii ongi.
 Kohe nüüd muidugi tuleb jutt sellest, et tänapäeva tehnoloogia jne. Ma olen seal samas Rootsis, kes nüüd meie metsa ära ostvat, ühe tehase kõrval seisnud ja veendunud, et lõhn on täitsa olemas ja mitte meeldiv. Et meie teinuks moodsama ja parema ja lõhnavaba? Kindel või? Ei kõlanud need lubadused tehasest jõkke tagasi lastavast ülipuhtast veest eriti veenvalt. Sellelegi ei tahetud vastust anda, kust raha pärineb, millega tehas püsti pannakse, miks siis mingeid ülipuhta tehnoloogia lubadusi uskuda.
Jutt sellest et meie toore veetakse Rootsi ja Soome ja seal sellest tselluloosi tehakse- on sel mingi kindlam teadmine ka? Kui meie tublide ametnike tõttu oli meie puidu hind vahepeal juba sealsest kallim, kas nad siis ostavad omale toorme meilt puhtalt empaatia ja ligimesearmastuse pärast?