[Envir]

"Puudub igasgune vaba aeg" on loll ettekääne iseenda organiseerimatusele ja vb erasektoris õpib lõpuks ise ära, kuidas päriselt asjad käivad.

Seedisin seda postitust ja otsustasin lõpuks ikkagi vastata. Mulle tundub, et päris paljud inimesed suhtuvad riigisektorisse eelarvamuslikult. Nagu oleks riigisektoris tööl ainult mingisugused ametnikud, kes sisustavad oma päevi mõttetu tegevusega. Aga vat erasektoris on kõik asjad tibens-tobens nagu ka tegelikult peaks olema.

Olen töötanud nii erasektori ettevõtetes kui ka riigisektoris, seetõttu saan võrrelda. Tõsi, "ametnik" ma pole kunagi olnud, ikka tehnilise poole peal. Mitmes eraettevõttes valitses töökorralduslik bardakk, ettevõtet juhiti nii nagu omanikule vaimuandeid antud oli. Kui ettevõte allamäge hakkas minema, lasti töötajad lihtsalt lahti. Kõige lollimad ja raiskavamad otsused, mille tunnistajaks olen olnud, on tehtud just erasektoris. Mingisugust laiemat mõtlemist või visiooni polnud, äri kas parasjagu vedas välja või siis mitte. Visioneerimise ja juhtimise oskuse puudus on minu arvates just need põhjused, miks enamus Eesti eraettevõtetest on kas mikro- või väikeettevõtted. 

Riigis ei saa olla nii, et kui välja ei vea, siis paneme uksed kinni. Seega ma ütleks, et riigiettevõttes on mingil tasemel vastutus suurem. Kuigi ka lolle ja asjatundmatuid otsused jagub. Üldiselt on meil tänases Eestis tekkinud kenake nomenklatuur. Kui oled nö õigesse ringi sisse saanud, siis roteeritakse sind eri juhipositsioonide vahel. Päris tihti juhtub, et juhi määramisel ei lähtuta meritokraatia põhimõtetest, vaid millestki muust. Paigale saanud juht koostab siis oma äranägemisel sobiva meeskonna, milles asjatundmine ei ole alati esikohal. Tekib nagu kaks kihti: valitsev ning reaalset tööd tegev. Tööd tegevas kihis on vaja ka otsuseid vastu võtta. Laiem koordineerimine peaks olema valitseva kihi ülesanne, aga kui seal asjast aru ei saada või tegeleda ei taheta, ongi tulemuseks vastukäiv rapsimine. Iga mats on enda eest väljas ning halvemal juhul loobib teistele samasugustele kaikaid kodarasse. Välja paistab asi nii, et lahendused venivad lõputult, üks lükkab teema ühele, teine teisele. 

Väga tore olukord, kui eri sektorite vahel tekib kokkupuude. Endast a priori heal arvamusel olev erasektor astub uksest sisse ja asub tühja koha pealt nõudma. Millegi pärast on ettekujutus, et riigi panus on tasuta ning omalt poolt pole vaja üldse pingutada, sisend läbi mõelda ja selle eest vastutus võtta jne. Kokkuvõttes minu arust ükstapuha kõik, pole erasektor kuidagi sisuliselt parem või efektiivsem. Erasektori efektiivsus tuleb lihtsalt sellest, et tegeletakse kasumlikumate suundadega. Vähetasuv suund või lõputu bardakk lõpeb pankrotiga.