[v6sa]

Kuniks meil on inimesi, kes on nõus oma tervist rumalate ülemuste ja kehva tehnikaga tapma, eelkirjutaja viidatud töökohad ka säilivad. Mitte ükski seadus ei suuda takistada inimesel rumal olemast. Ning lõppeks: meil on vaba maa ja enesetapp läbi halbade töövahendite on üks vabaduse rakendamise vorme.

Kui ikka mitte keegi enam "russi metsas remontima" (see on siis foorumi konteksti toodud, russi asemele võib suvalise halvastisobiva töövahendi panna) nõus ei ole, siis surevad sellel tasemel asjaga tegelevad firmad välja.

Lüpsja töö on hea näide alamakstud VÄGA OLULISEST tööst: just sellest inimesest sõltub, millise kvaliteediga on piim ja kaua lehm karjas püsib. Paraku umbes pooled (just see halvemini hakkama saav osa) farmiomanikest seda lihtsat tõsiasja ei tunnista. Õnneks aasta-aastalt läheb paremaks ja täna ei peaks enam üheski farmis hea lüpsja miinimumpalka saama. Paraku ka mitte nii suurt palka, et lüpsjatest puudust ei oleks.

Ülaloleval lõigul on paraku ka teine pool: kuna lüpsja amet on raske ja vastutusrikas, siis sellele ei kipu eriti tungi olema (kuigi suurettevõtted maksavad vahetustega töötavatele lüpsiplatsioperaatoritele keskmise palga välja pluss enamasti on tööandja korter soovijale). Mis omakorda tähendab, et sellele tööle satub igasuguseid pohhuiste ja viilijaid, kuna lehma lüpsmata jätta ei saa. Ei ole õigstatud maksta kõrget palka türblile, kelle järelt karja mastiitsus sööstab üles, piimafilter on lüpsi lõpuks suisa paska täis ja kõik töövahendid ise katki lähevad. Rääkimata karjast, kes mõne ajaga õpib inimest kartma...

Seda on küll paljudes taimekasvatusettevõtetes, et pealik ise on võrdselt meestega päeval traktoril/kombainil ja õhtul teeb teise tööpäeva arvutis postkasti/e-PRIA/RPM kliendiportaalis.

Igal erialal omad nüansid, aga üldmuster on sama: palgataöötaja (isegi hea  ja vastutustundlik) saab minna õhtul peale tööpäeva lõppu koju, pealik alati mitte.