[honkomees]

Parandan eelmist - kümnist maksti. See on 10%, mitte 20.
Pärisorjal poln'd midagi maksta. Maksid ikka need, kel maa oli ja kel sellest maast saadavat tulu tekkis ehk siis maksustamise alla kuulusid endid vabaks ostnud maad omavad talupered. Lisaks "laenutati" sellest maaomaniku perest tasuta tööjõudu. Mõisa teotegu oli asja nimi.

Täpsustaks veelgi. Kümnist maksti kirikule. See oli täiendav kulu mõisarendile lisaks.
Mõisale maksti vakuraamatu järgi raha- ja loomusrenti ja seda mitte protsendina saagist/sissetulekust vaid fikseeritud mahus.
Teorendi maht oli adramaa (ca 8 hektarit) pealt 6 mõisapäeva nädalas. Lisaks(!) kohustus osaleda suuremates talgutöödes nagu rehepeks, sõnnikuvedu, viinavoorid...
Loomulikult oma tööriistade, hobuse ja vankriga.
Ehk siis talumees sai oma põldu harida öösiti või võttis palgale eraldi sulase, kes käis mõisategu tegemas.
Aega rahaks arvestades oli maksukoormus 6/7 mehe tööajast PLUSS raha- ja loomusandamid.
19. sajandi lõpus oli talu raharent mõisale 300 rubla aastas adramaa kohta. Lisaks 60 rutsi kirikule.
Lihttöölise päevapalk linnas oli samal ajal rubla päevas... võrdluseks või nii.

Täpsustaks veel -tegu oli ikka ajas väga muutuvate suurustega, peamiselt räägime nn veneajast ehk 18-19. saj. Lisaks on auväärt ksf Telc üks mõiste vigaselt meelde jäänud koolitunnist, nimelt oli loonusrent (talupojad maksid loonust), mitte loomusrent. 19. sajandi lõpu raharendi summa kohta ei oska öelda, selleks ajaks olid meie kandis kõik talud päriseks ostetud või siis kaasaja terminites järemaksul.
honkomees@Был эстонский тракторист, стал историк-архивист