[honkomees]

Kahe käega poolt, maal elu tuleb toetada, maal teenused elus hoida ja linnainimestele "mugavustega elu maks" kehtestada elik tahate elada linnas koos kõigi mugavuste, teatrite, kinode, uute kirikute elik kaubanduskeskustega jms siis makske ja toetage neid, kes hoiavad EESTIMAA elus.

Kogu selle virina kokkuvõte, sajandat korda - tahan, et minu kooli, teede, elektrivõrgu, arstiabi, viie kastika ja muu eest maksaks keegi teine. ...

Jõuame jälle sinnamaale, et RIIK EI OLE ÄRIETTEVÕTE ja st et riik peabki elus hoidma kahjumlikke teenuseid, et säiliks riik kogu riigi territooriumil ehk tegelikult säiliks riik mitte linnriik. Kes on ksf Jesperi arvates siis see "õige eestlane"? Kas see kes läks linna hobusevargaks õppima ja sinna jäigi? Või hoopis need, kes suundusid parema elu peale jõukamatesse riikidesse, selle asemel, et EestiMAAD elus hoida. Kindlasti on nendest Eesti riigile (poliitikutele) rohkem kasu, ei sega sahkerdamist. Ksf vant kirjutas

See on ahelreaktsioon. Ühelt poolt tahavad paljud inimesed ise linna minna ja rahvast jääb vähemaks, teiselt poolt teeb riik väikese maaelanike arvu pärast ekseli alusel korrektuure ja likvideerib viimaseid eluks vajalikke tugiteenuseid maal, jahvatagu poliitikud mida tahes. Ka on päris selge, et maal polegi otseselt inimesi nii palju vaja kui vanasti. Põllumajandus käib kordades vähema tööjõuga ja muid asutusi on maal ka üpris hõredalt. Küll aga on oluline säilitada minu arust infrat ikkagi pelgalt selle pärast, et mingigi maaelu säiliks.

Olen nõus kõigega peale selle, et inimesed tahavad linna minna - tegelikult nad tegid sundvaliku, kuna elu maal muudeti üliraskeks. Just riigi lühinägelik poliitika, mis ei doteerinud äri maal põhjustas maa tühjaksjooksmise ja nüüd võib suures osas öelda, et tühjale maale võib asustada uue elanikkonna.
Ja seda nimetatakse regionaalpoliitikaks, lubage naerda. Regionaalpoliitika on Suur-Tallinna arvelt muuta majandamine maal tulusamaks kui linnas. Kui eelarve ja maksuküsimusi ei tohi rahvahääletusele panna, siis tänu sellele peaks just sellise tõelise regionaalpoliitika ellu viima - muidugi on praegu selleks lootusetult hilja. Seda pidanuks tegema vähemalt 25 aastat tagasi ja enne uude liitu astumist.