[honkomees]

...
Mis aga puudub tunnetuslikku aspekti, siis sel teemal võiks tõesti sadu lehekülgi jaurata ja vaielda, kuidas ühe jaoks on 1991. aasta MB uunikum, ent teise jaoks lõpeb tõeline vanatehnika sõjaajaga. Arendan sellega seoses ühte mõtet: kui 1886. aastat, mil Karl Benz oma esimese praktilise autoga turule tuli, lugeda autotööstuse alguseks, siis on kogu tööstuse vanuseks pea 130 aastat. Inimtsivilisatsiooni ja tehnikaloo vanust arvestades on see ikka väga lühike aeg, mistõttu hakkasin mõtlema, kuidas suhtutakse tänapäeva autotoodangusse nt 100 või 200 aasta pärast? ...

oma mätta otsast vaadates tundub mulle, et selle nö vanatehnikaks/uunikumiks oleku määrabki see arengutase, auto saavutas ca 50-60 aastaga piisavalt täiusliku arengutaseme, kust edasi toimub areng teosammul ja ilma põhimõtteliste muudatusteta. Ning enne seda tehtud autod on uunikumid.

Püssi leiutamise aastaga on natuke raskem aga jäägem Euroopas 14. sajandi juurde ja algne areng oli ikka väga aeglane: Lotbüchse-haakpüss-arkebuus-musket-fusiil-ränilukuga püss-välise tongiga püss-nõelpüss-tagantlaetav (vint)püss-poltlukuga vintpüss-metallpadruniga tagantlaetav vintpüss- ja hurraa pärast 1879. patenteeritud statsionaarse kesksalvega vintpüssi hakati igal pool konstrueerima mitmelasulisi suitsuta rohuga padrunitega vintpüsse nö tänapäevastes kaliibrites (.303, 7,92mm, 7,62mm). Sealjuures toimus just 19. sajandi jooksul järjest kiirenev areng, riigid vahetasid süsteeme armee relvastuses iga mõne aasta järel ja siis saabus täiuslikkus ning samad püssid pidasid mõlemad maailmasõjad ja on jahirelvadena kasutusel siiani.
Seega püss saavutas 5 sajandiga auto leiutamise ajaks täiuslikkuse ning areng on peale seda olnud minimaalne, kõik relvad põhinevad ikka samadel põhimõtetel, tongiga metallpadrun, poltlukk kas otsekäigu lukustus (Mannlicheri süsteem, kasutavad sh AK-47 ja  M 16) või pöördkäigu lukustus (Mauser, Mosin-Nagant jt).
Ehk uunikum relvad on mu silmis need, mis jäävad aega enne ca 1895. a.

Ja nii igas valdkonnas ... on mul tajuga vanadest asjadest. Kuna enamik leiutisi jääbki 19. sajandisse, siis tunduvad 20. sajandi II poole asjad mitte-uunikud.

Aga see vanaduses tekkiv ajapuudus või aja käigu kiirenemine on "teine tera".